Krediidiinfo 2009. aasta kohtu tehtud uuring näitas, et pankrotistunud 1055 ettevõtte müügitulu moodustas pankrotieelselt 3,5 miljardit krooni ja kogukahjum 1 miljard krooni.
Krediidiinfo uuringujuht Anne-Ly Ots märkis, et kui varematel aastatel jäid pankrotistunud ettevõtted peamiselt pankadele võlgu, siis 2009. aastal jäädi võlgu peamiselt teistele ettevõtetele.
Tema sõnul iseloomustas 2009. aasta uuringu põhjal pankrotiettevõtet see, et tema kohustused olid varadest kaks korda suuremad. Enamike ettevõtete käive jäi alla 5 miljoni krooni ja varade maht alla 10 miljoni krooni, nimetas Ots ning lisas, et ettevõtete olematu omakapitali osakaal oli tingitud tihtipeale kahjumi hüppelisest kasvust. Samuti iseloomustasid pankrotiettevõtteid pikaajaline maksuvõlg, kõrge kahjumi tase ja nõrk Krediidiinfo reiting.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mulluste pankrotiettevõtete lühiajalised ja pikaajalised pangalaenud olid kokku 1,7 miljardit krooni ning maksuvõlad 133 miljonit krooni, rääkis Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.
Pankrotti läheb ettevõte eelkõige väga suurte juhtimisvigade, juhi suutmatuse või ka tahtmatuse tõttu teha ohumärkidest ja väiksematest vigadest järeldusi, ütles Äripäevale Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) juhatuse liige ja ettevõtluskonsultant Anu Lõhmus.
Tema sõnul on Tallinna ettevõtlusinkubaatorites kogu tegutsemisaja jooksul (2008 ja 2009) läinud pankrotti kaks ettevõtet, mis on 3% inkubatsioonis olnud firmadest.
Otseselt pankrotiohule viitavad näitajad:
Artikkel jätkub pärast reklaami
1) lühiajalised võlgnevused on järsult kasvanud, likviidsus on normist ehk 0,9st tunduvalt madalam;
2) ettevõttel on tekkinud maksuvõlg;3) firma teenis suure kahjumi, mida ei ole võimalik katta eelmiste perioodide akumuleerunud tulemist ning ettevõtte omakapital on negatiivne või alla seaduses sätestatud miinimumi.
Tegevused või tegevusetus, mis võib pankrotiohuni viia:
1) ettevõtja asub tegutsema valdkonnas, milles tal puuduvad tuumkompetentsid;
2) ettevõtja loodab saavutada pikaajalise konkurentsieelise oluliselt madalama hinnaga;3) ettevõtja on asetanud kõik ”munad” ühte korvi, näiteks sõltub ühest-kahest suurkliendist või on väga palju väikest tulu toovaid kliente, kelle teenindamiseks kulutatav ressurss on suurem saadavast tulust;4) ettevõtja püüab oma toodet/teenust pakkuda kõigile ehk kliendigrupid on segmenteerimata;5) ettevõtja turundustegevused on vähesed või kehvasti suunatud;6) ettevõtja ei oska rahalisi ressursse planeerida;7) ettevõtja on oma ettevõtte vastu huvi kaotanud.
Allikas: Anu Lõhmus
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Kadrin Karner, Kärt Kerkel
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!