Kõik Eesti suuremad omavalitsused on esimese kvartaliga kogunud mullusest vähem üksikisiku tulumaksu, kuid selle aasta eelarvet kärbivad esialgu vaid suuremas miinuses olijad.
"Drastiline," kommenteeris Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja 24protsendilist maksulaekumise vähenemist. "Pigem kardame ette, läheme kindla peale ja võtame kulusid veel kokku," lisas ta.
Umboja lisas, et kahandama peab nii majanduskulutusi kui ka palgafondi. "Selge on ka see, et ilma sotsiaalvaldkonna kärpeta ei saa me vajalikku summat kokku," tõdes vallavanem. Ühtegi toetust ära ei kaotata, kuid vald on sunnitud toetuse määrasid vähendama, möönis ta.
Eelarve järgi loodab vald tulumaksu laekumistelt tulu 54 miljonit krooni. "Reaalselt 50 miljoni kandis võiks see summa tulla," prognoosis Umboja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Umboja sõnul valmistusid nad ette, et 2010 tuleb tunduvalt halvem aasta ning seetõttu võeti eelarve valmistamisel baasiks 2007. aasta tulumaksu laekumise tase.
Kõige enam, üle 25 protsendi on kukkunud Narva linnale laekunud tulumaks. Linna rahandusameti direktori asetäitja Jelena Golubeva sõnul on linnavalitsus esitanud volikogule 2010. aasta eelarve muutmise eelnõu. Ta lisas, et volikogu tahab piirata jooksva aasta linnaeelarves ettenähtud kulutusi 30 miljoni krooni võrra.
Haapsalu püsib enam-vähem graafikus
Hoopis optimistlikuma suhtumisega vaatas tulude laekumist Haapsalu linnapea Urmas Sukles, kes on kindel, et esimese kvartali tulemuste järgi on lootust, et linna eelarve tuleb täis. Suklese sõnul oli neil juba eelarvesse väike langus sisse planeeritud ning kolme kuu järel ollakse enamvähem graafikus.
Kogu aasta lõikes oodatakse Haapsalu linna eelarvesse tulusid 77 miljonit krooni. "Arvata võib, et päris paljud firmad on küll deklareerinud tulusid, aga kehva talve tõttu ollakse ilmselt maksuametiga punases seisus," pakkus Sukles.
Rapla loodab prognoosist kinni pidada
Kärpimise vajadust ei näe ka Rapla vallavanem Alar Mutli, kelle sõnul on aasta esimesel veerandil tulumaksu laekunud 16,9 miljonit, mis on 26 protsenti kavandatud 66,3 miljonist. "Esimesed kolm kuud näitavad, et me oleme suutnud prognoosida üsna täpselt," märkis Mutli. "Seda ei tea, mis toob aprill, aga loodame, et ehk inimesed saavad kevadel ja suvel rohkem tööd ja tulud laekuvad ikkagi vähemalt prognoosi järgi edasi," arvas ta.
Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri sõnul on kuuaruannete pilt sünge - eelarvetesse on laekunud kokku 331 miljonit krooni eelmisest aastast vähem. Tema hinnangul on enamik omavalitsusi siiski koostanud vägagi konservatiivse eelarve ja lisaeelarve koostamise vajadus võib tekkida alles sügisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!