Siim Sultson • 3. mai 2010 • 4 min
Jaga lugu:

Mais avaneb maanteeveoturg pigem näiliselt

"Arvan, et suures plaanis ei muutu midagi," pidas DSV Transport juhataja Jaan Lepp 14. maist jõustuvaid Euroopa Liidu kabotaažveo uusi reegleid pigem formaalsuseks.

Alates 14. maist peaks idee poolest euroliidus maanteeveod saama konkurentsile avatuks. Näiteks ühe liikmesriigi veofirma võib edaspidi kaupu peale võtta ja kohale toimetada ka teises liikmesriigis.

Siiski pole tal sellest ükskõik. "Kui ekspedeerimine läheb keerulisemaks, siis läheb elu ka tellija jaoks keerulisemaks. Kui vanasti said vedada sama autoga, siis nüüd peab hakkama autot vahetama. Üldiselt on see varjatud koduturu kaitsmine," oli Lepa hinnang karm.

Ehkki muudatust on reklaamitud maanteeveoturu avanemisena, liberaliseerimisena, tundub asi olevat tema arvates vastupidine. Kui seni pääseb n-ö piirideta euroliidus autojuht vaid mahalaadimispaberite täitmisega ja muid dokumente suurt vaja polegi, siis mai keskpaigast peab juht tõestama, et ta pole kabotaaži teinud - see on hoopis vastupidi seadus, leidis Lepp.

"See on täielik oma turu kaitsmise meede," põrutas ta. Et juhi ja ekspedeerija jaoks muutub asjaajamine keerulisemaks, hakkab kerkima ka veohind ja just eeskätt tarbija jaoks. "Uskumatu seadus!"

Lepa seletusel tuli Eestis kabotaažiteema päevakorda siis, kui lätlased käisid meil vedusid tegemas. Teisalt aga on reaalsus see, et vedajaid on hoopis puudu ja nende hulk väheneb - mis aga aasta pärast saab, seda Lepp ei teadnud enam lubada.

Kriisi ajal läksid euroliidus osa vedajaid pankrotti, osal masinad lihtsalt kulusid, kuid pangad laenu ei andnud ja uut verd peale ka ei tulnud. Seega vedajate puuduse õhkkonnas hakkavad veotariifid sel aastal kindlasti kerkima. Sellel aastal peaks veotariifid saavutatama 2008. aasta taseme ehk tariifid kerkivad üle 20%. Selline tõus toimub tingimusel, et nüüdne kütusehind jääb muutumatuks. Samas sellist tõusu uus seadud otseselt ei too.

"Eestlastele seda seadust vaja pole, see on vajalik suurriikidele, kes olid hädas Ida-Euroopa laamendavate vedajatega. Nüüd piiratakse turgu ja püütakse vabaduse vinti tagasi keerata," selgitas Lepp.

EST-Trans Kaubaveod ASi omanik Sulev Saareväli jäi kabotaaži muutuse teemal tagasihoidlikuks: kust need välismaalased ikka kohale tulevad, meil on ju ülepakkumine. "Ma julgen välistada, et välismaalased siia tulevad paremat pakkumist tegema. See jutt on pigem mull, ülepaisutatud hinnang," leidis ta.

Abiveod OÜ tegevjuht Raivo Pukk tõdes, et muutuvad kabotaažireeglid ilmselt kohalikele väikevedajatele muutusi ei too. "Meie jaoks see otseselt midagi ei muuda. Vast suuremate otste puhul lätlased tulevad," lootis ta muudatustest vaid paremat. Pealegi teadupärast lätlased-leedulased veavad eestlastest küll odavamalt, kuid lõputult nad ka seda teha ei saa. Soomlased vaevalt et Eestisse tulevad - neil ju hinnad hulga kõrgemad.

"Meie kraanaveod on välisvedaja jaoks ikka liiga spetsiifilised. Meie töö juures peab juht ikka oskama kohalikku keelt ja tundma olusid," tõdes ta. Näiteks umbkeelseid võõraid tööle võtta on ju võimatu, kui ei tunta elementaarsematki oskussõnavara.

Meil esialgu muutusi ei tule. Samas oleme aastaid olnud valmis vabaks kabotaažiks. Oleme kogu aeg pooldanud liberaalsust ja konkurentsi.

Soomlased näiteks kartsid meid, kuid ka nemad ju käisid siin, näiteks bussivedajad ja ehitajad. Kuid see on üleelatav lastehaigus.

Pole vaja karta, et keegi tuleks meid siia muljuma. Vahest lätlased käivad, kuid meie omad käivad seal ka. Meie vedajad on ju tugevad, et vastu panna poolakate-leedukate odavatele hindadele.

Näiteks LKW Walter laseb slovaki vedajatel vedada sealt Eestisse. Siis see vedaja pakub üliodavat hinda ja kabotaaži siin ja meie vedajad on siis hädas…See on ju LKW Walteri leib ja no mis sa talle ikka teed!? Mis on halb - see on juba juhtunud.

Tariifide tõus rahvusvahelistes vedudes on hädavajalik. Seal jäetakse kas maksud maksmata, kasutatakse kahtlast kütust või koonerdatakse palkadega. Rahvusvahelistes vedudes on äge konkurents. Kui seal tariife ei tõsteta, tulevad pankrotid. Samas, võrreldes teiste riikidega, pole aasta jooksul Eestis vedajaid nii palju vähemaks jäänud.

Meil on aastaga autode hulk kahanenud 12%, kuid Lätis-Leedus kümnetes protsentides. Näiteks pool aastat tagasi oli Venemaal autosid kaks korda vähem kui majandusbuumi ajal. Kui 1,4 miljoni elanikuga Eestis on 7000-8000 rahvusvaheliste vedude autot, siis 140 miljoni elanikuga Venemaal vaid umbes 30 000.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt