Mais avaneb maanteeveoturg pigem näiliselt

Ehkki muudatust on reklaamitud maanteeveoturu avanemisena, liberaliseerimisena, tundub asi olevat tema arvates vastupidine. Kui seni pääseb n-ö piirideta euroliidus autojuht vaid mahalaadimispaberite täitmisega ja muid dokumente suurt vaja polegi, siis mai keskpaigast peab juht tõestama, et ta pole kabotaaži teinud - see on hoopis vastupidi seadus, leidis Lepp.

"See on täielik oma turu kaitsmise meede," põrutas ta. Et juhi ja ekspedeerija jaoks muutub asjaajamine keerulisemaks, hakkab kerkima ka veohind ja just eeskätt tarbija jaoks. "Uskumatu seadus!"

Lepa seletusel tuli Eestis kabotaažiteema päevakorda siis, kui lätlased käisid meil vedusid tegemas. Teisalt aga on reaalsus see, et vedajaid on hoopis puudu ja nende hulk väheneb - mis aga aasta pärast saab, seda Lepp ei teadnud enam lubada.

Kriisi ajal läksid euroliidus osa vedajaid pankrotti, osal masinad lihtsalt kulusid, kuid pangad laenu ei andnud ja uut verd peale ka ei tulnud. Seega vedajate puuduse õhkkonnas hakkavad veotariifid sel aastal kindlasti kerkima. Sellel aastal peaks veotariifid saavutatama 2008. aasta taseme ehk tariifid kerkivad üle 20%. Selline tõus toimub tingimusel, et nüüdne kütusehind jääb muutumatuks. Samas sellist tõusu uus seadud otseselt ei too.

"Eestlastele seda seadust vaja pole, see on vajalik suurriikidele, kes olid hädas Ida-Euroopa laamendavate vedajatega. Nüüd piiratakse turgu ja püütakse vabaduse vinti tagasi keerata," selgitas Lepp.

EST-Trans Kaubaveod ASi omanik Sulev Saareväli jäi kabotaaži muutuse teemal tagasihoidlikuks: kust need välismaalased ikka kohale tulevad, meil on ju ülepakkumine. "Ma julgen välistada, et välismaalased siia tulevad paremat pakkumist tegema. See jutt on pigem mull, ülepaisutatud hinnang," leidis ta.

Abiveod OÜ tegevjuht Raivo Pukk tõdes, et muutuvad kabotaažireeglid ilmselt kohalikele väikevedajatele muutusi ei too. "Meie jaoks see otseselt midagi ei muuda. Vast suuremate otste puhul lätlased tulevad," lootis ta muudatustest vaid paremat. Pealegi teadupärast lätlased-leedulased veavad eestlastest küll odavamalt, kuid lõputult nad ka seda teha ei saa. Soomlased vaevalt et Eestisse tulevad - neil ju hinnad hulga kõrgemad.

"Meie kraanaveod on välisvedaja jaoks ikka liiga spetsiifilised. Meie töö juures peab juht ikka oskama kohalikku keelt ja tundma olusid," tõdes ta. Näiteks umbkeelseid võõraid tööle võtta on ju võimatu, kui ei tunta elementaarsematki oskussõnavara.