Praeguse seisuga pole objektiivsed põhjused, miks Eestit eurotsooni mitte vastu võtta, sõnas Swedbanki analüütik Annika Paabut.
"Pean seda väga vähe tõenäoliseks, et Eesti liitumine eurotsooniga edasi lükkub," ütles Paabut. Tema sõnul pole hetkel välja tuua objektiivseid põhjuseid, miks Eestit mitte vastu võtta.
"Kõik kriteeriumid on täidetud ja see, et Eesti ei liitu eurotsooniga võib tuleneda eurotsooni sees olevatest probleemidest ehk Kreeka juhtumiga seotult," lisas ta.
Analüütik märgib, et kuna praeguse seisuga on eurotsoonis ka konsensus niivõrd kuivõrd saavutatud, siis tõenäosus, et eurotsoon ei laiene pole väga suur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kui euro ei tule, siis meie jaoks jääb valuutarisk ehk devalveerimise ootus lähitulevikus ikkagi kummitama," ütles Paabut.
Ta lisas, et ühelt poolt võib öelda, et euro toob investeeringuid, aga samas jälle, kes on otsustanud Eestisse investeerida, need investeerivad siia ikkagi. "Eesti majandus on näidanud ennast sellise muutujana, et kasumiootused on juba praeguseks päris kenasti kasvanud."
Paabuti sõnul oleks eurotsooniga mitteliitumine seotud määramatusega meie enda raha osas. "Väga raske on välisinvestorile selgitada, et meie raha on stabiilne ja valitsusel pole kavagi seda lähiajal devalveerida."
"Siim Kallas ütles ühes intervjuus, et devalveerimisest on räägitud alates 1992. aastast ehk täpselt sellest ajast, kui tuli kasutusele kroon. Seda on oodatud kogu aeg ja alati on keegi, kes leiab, et selline spekulatiivne lähenemine vahetuskursile on kellelegi kasulik ja, et seda võiks teha," rääkis Paabut. "Loomulikult see suurendab mingil määral meie riskihinnangut," lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!