Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müügimaks valijat ei puuduta

    Oleks primitiivne arvata, et müügimaks oleks vaid protsendi lisamine müügihinnale, ja raha laekumine on tagatud.
    Müügimaks võib mõjutada majandust kahel viisil: esiteks, kui tegemist on majanduskasvuga, võetakse tarbijalt lihtsalt maksu jagu rohkem raha ja kõik harjuvad sellega, ning teisel juhul, kui tegemist on langeva majandusega, võetakse raha ettevõtjatelt.
    Tegelikult on müügimaks poliitiliselt lausa perfektne instrument - see peaaegu ei puuduta tarbijat (loe valijat), kuna tarbija ei ole valmis rohkem raha välja andma või tal lihtsalt ei ole, mida välja anda.
    Näitas ju ka käibemaksu tõstmine, et tegelikult on enamiku kaupade hind hoopis langenud. Raha, majanduse vereringe, ei tule lihtsalt juurde ega kao samuti, see läheb vaid ühest taskust teise. Millisest taskust siis tuleb müügimaks ja millisesse läheb? Maksude eesmärk on ju ümberjagamine, kelleltki võtta ja kellelegi anda või kogukonnale mingit teenust pakkuda. Käibemaksu tõstmine oli nagu kiirmeetodil juustu valmistamine, osa järgmise aasta saagist (loe tulumaksust) saadi kätte kohe ja kiiresti, oli see siiski saagi ümberjagamine ühe hoidla ehk riigieelarve piires.
    Praegusel ajal, kui kaubandus vintskleb oma eksistentsi eest võideldes ühest kampaaniast teise, ei saa seda maksu tarbijatele edasi kanda. Ilmselt peab kaupmees oma turujõudu kasutades survestama veelgi tarnijaid.
    Ega tarnijatel muud üle jäägi kui veel kord "optimeerida" oma kulutusi. Laias laastus on selleks kaks võimalust: vähendada kasumlikkust, kellel seda veel on, või vähendada kulutusi, sh töötajate palku. Esimesel juhul väheneb riigieelarvesse laekuv tulumaksusumma, teisel juhul väheneb üksikisiku tulumaksu osa ning kahjuks ka sotsiaalmaks.
    Kurbloolisus on selles, et igasugune maksutõus võib käivitada uue spiraalreaktsiooni. Kui töötaja palk väheneb, on tal ka poodi vähem asja, mis omakorda viib tarnijate ja kaupmeeste survestamiseni.
    Kuigi esmapilgul on tegemist peaaegu täiusliku ümberjagamissüsteemiga riigi eelarvest kohaliku omavalitsuse eelarvesse, võivad allakäigu spiraali käivitumisel kaotajaks jääda kõik. Üks on aga täiesti selge, riigieelarve kaotab miljoneid.
    Omamoodi Pandora laeka avas paadimaksu kehtestamine kohaliku maksuna, mis tegelikult osutus tänu juriidilistele knihvidele üleriigiliseks maksuks.
    Milleks jääda pidama saavutatule, miks mitte minna edasi? Arvestades tekkinud värsket kogemust liisitud toodete juriidilise aadressiga võiks ju kehtestada "kohaliku majamaksu", "kohaliku automaksu", "kohaliku külmkapimaksu" jne ja korjata pealinna eelarvesse "kohalikku maksu" kogu riigi ulatuses. Tegelikult on idee seda jumekam, et teoreetiliselt võimaldab "kohalikku maksu" koguda kogu maailmast.
    Ja nii nagu müügimaksuga, võetakse siingi tegelikult matti kellegi teise karjamaalt ehkki juriidiliselt on kõik korrektne. Siiski usuvad mõnedki inimesed veel, et avalik teenistus ei pea mitte ainult käituma õigesti, vaid see peab ka niimoodi välja paistma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Balti aktsiaturg kerkis pangaaktsiate tugeva tõusu toel
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Auvere elektrijaam läks pärast põhjalikku hooldust taas rikki
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.