- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,54%6 376,72
- DOW 30−0,12%44 870,39
- Nasdaq −1,11%21 078,69
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,54%6 376,72
- DOW 30−0,12%44 870,39
- Nasdaq −1,11%21 078,69
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Müügimaks valijat ei puuduta
Oleks primitiivne arvata, et müügimaks oleks vaid protsendi lisamine müügihinnale, ja raha laekumine on tagatud.
Müügimaks võib mõjutada majandust kahel viisil: esiteks, kui tegemist on majanduskasvuga, võetakse tarbijalt lihtsalt maksu jagu rohkem raha ja kõik harjuvad sellega, ning teisel juhul, kui tegemist on langeva majandusega, võetakse raha ettevõtjatelt.
Tegelikult on müügimaks poliitiliselt lausa perfektne instrument - see peaaegu ei puuduta tarbijat (loe valijat), kuna tarbija ei ole valmis rohkem raha välja andma või tal lihtsalt ei ole, mida välja anda.
Näitas ju ka käibemaksu tõstmine, et tegelikult on enamiku kaupade hind hoopis langenud. Raha, majanduse vereringe, ei tule lihtsalt juurde ega kao samuti, see läheb vaid ühest taskust teise. Millisest taskust siis tuleb müügimaks ja millisesse läheb? Maksude eesmärk on ju ümberjagamine, kelleltki võtta ja kellelegi anda või kogukonnale mingit teenust pakkuda. Käibemaksu tõstmine oli nagu kiirmeetodil juustu valmistamine, osa järgmise aasta saagist (loe tulumaksust) saadi kätte kohe ja kiiresti, oli see siiski saagi ümberjagamine ühe hoidla ehk riigieelarve piires.
Praegusel ajal, kui kaubandus vintskleb oma eksistentsi eest võideldes ühest kampaaniast teise, ei saa seda maksu tarbijatele edasi kanda. Ilmselt peab kaupmees oma turujõudu kasutades survestama veelgi tarnijaid.
Ega tarnijatel muud üle jäägi kui veel kord "optimeerida" oma kulutusi. Laias laastus on selleks kaks võimalust: vähendada kasumlikkust, kellel seda veel on, või vähendada kulutusi, sh töötajate palku. Esimesel juhul väheneb riigieelarvesse laekuv tulumaksusumma, teisel juhul väheneb üksikisiku tulumaksu osa ning kahjuks ka sotsiaalmaks.
Kurbloolisus on selles, et igasugune maksutõus võib käivitada uue spiraalreaktsiooni. Kui töötaja palk väheneb, on tal ka poodi vähem asja, mis omakorda viib tarnijate ja kaupmeeste survestamiseni.
Kuigi esmapilgul on tegemist peaaegu täiusliku ümberjagamissüsteemiga riigi eelarvest kohaliku omavalitsuse eelarvesse, võivad allakäigu spiraali käivitumisel kaotajaks jääda kõik. Üks on aga täiesti selge, riigieelarve kaotab miljoneid.
Omamoodi Pandora laeka avas paadimaksu kehtestamine kohaliku maksuna, mis tegelikult osutus tänu juriidilistele knihvidele üleriigiliseks maksuks.
Milleks jääda pidama saavutatule, miks mitte minna edasi? Arvestades tekkinud värsket kogemust liisitud toodete juriidilise aadressiga võiks ju kehtestada "kohaliku majamaksu", "kohaliku automaksu", "kohaliku külmkapimaksu" jne ja korjata pealinna eelarvesse "kohalikku maksu" kogu riigi ulatuses. Tegelikult on idee seda jumekam, et teoreetiliselt võimaldab "kohalikku maksu" koguda kogu maailmast.
Ja nii nagu müügimaksuga, võetakse siingi tegelikult matti kellegi teise karjamaalt ehkki juriidiliselt on kõik korrektne. Siiski usuvad mõnedki inimesed veel, et avalik teenistus ei pea mitte ainult käituma õigesti, vaid see peab ka niimoodi välja paistma.
Enimloetud
Viimased uudised
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele