Riigihangetelt kõrvaldatakse maksupetturid

Teine oluline 1. juulil jõustuv muudatus käsitleb praktikas aeg-ajalt jätkuvalt probleeme tekitanud olukorda, kus üks isik annab teisele nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses alltöövõtjana, kuid samas esitab alltöövõtja ka ise hankijale pakkumuse.

Kehtiv seadus keelab sellisel alltöövõtjal ise hankijale pakkumuse esitamise, kuid keelu rikkumise tagajärg on vastupidine: hankest ei kõrvaldata mitte keeldu rikkunud alltöövõtja, vaid hoopis see isik, kes oli nimetanud alltöövõtjat oma pakkumuses. Alates juulist selline ebaloogiline vastuolu kaob ning hankest kõrvaldatakse ikkagi pakkuja, kes on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks alltöövõtjana.

Positiivsena pakkujatele hakkab alustavates hankemenetlustes 1. juulil kehtima võimalus vahetada pakkumuses nimetatud alltöövõtja. Täpsemalt on pakkujal võimalus vahetada välja alltöövõtja, kelle puhul on tekkinud hankemenetluse vältel sellised hankemenetlusest kõrvaldamise alused nagu nt maksuvõlg, ettevõtte pankrot jne. Samuti sätestab seadus 1. juulist üheselt, et hankijal on õigus jätta pakkumuse tagatis endale või see realiseerida ainult siis, kui pakkuja võtab pakkumuse selle kehtivuse tähtaja jooksul tagasi.

Hankemenetlusest kõrvaldamine on pakkujale otseselt ja vaieldamatult negatiivne tagajärg, kuna pakkuja jääb ilma hankes osalemisel loodetud hüvest - hankelepingust. Lisaks otsustab hankija aga pakkujat rahaliselt karistada ehk võtab ära pakkumuse tagatise, mis arvestades tagatisele kehtivat piirmäära kuni 1 % hankelepingu eeldatavast maksumusest võib olla rahaliselt äärmiselt märkimisväärne.