Kadrin Karner • 19. mai 2010 kell 15:09

Eesti tõusis konkurentsi edetabelis ühe koha

Maailma riikide konkurentsivõime edetabelis tõusis Eesti mulluselt 35. kohalt ühe koha võrra ülespoole, selgus värskest aastaraamatust IMD World Competitiveness Yearbook 2010.

Mullune kõige konkurentsivõimelisemate riikide esikolmik USA, Hongkong ja Singapur on peapeale pööratud ning sel aastal juhib Singapur, Hongkongi ja kolmandaks kukkunud USA ees. Esmakordselt aastakümnete jooksul on kaks riiki USAd edestanud, märgitakse aastaraamatus ning lisatakse, et samas on tegemist väga väikeste vahedega riikide vahel, mistõttu tuleks neid nimetada juhtivaks esikolmikuks.

Maineka Šveitsi ärikooli, Lausanne'is asuva IMD iga-aastases edetabelis kiidetakse tänavu Singapuri ja Hongkongi väga hea paindlikkuse eest kriisi tingimustes. 2010 esimeses kvartalis näitas Singapur IMD andmetel rohkem kui 13%-list majanduskasvu.

Šveits suutis oma neljandat kohta hoida just tänu tugevatele alustele majanduses nagu väga madal eelarvedefitsiit, riigivõlg, inflatsioon ja töötus ning hea positsioon eksporditurgudel.

16. kohale tulnud Saksamaa juhib IMD andmetel suurte traditsioonilise majandusega riikide ees nagu Suurbritannia (22.), Prantsusmaa (24.), Jaapan (27.) ja Itaalia (40.). Vaatamata märkimisväärsele eelarvepuudujäägile ja kasvavale riigivõlale esines Saksamaa edetabelis hästi tänu tugevale kaubandusele (maailma teine suurim tööstustoodangu eksportija), väga heale infrastruktuurile ja finantsmainele.

2010. aastaraamatus on ka uus mõõde ehk riikide võlakoorma stressitest (The Debt Stress Test), millest nähtus, et näiteks Jaapan ja Suurbitannia kannatavad võlaneeduse all kuni 2084. aastani. Kuigi nn suur surutis on läbi, kannatavad kriisi tulemuste käes paljud riigid veel pikka aega, märgitakse aastaraamatus.

Võlakoorma stressitest mõõdab aega, millal riigid suudavad oma võlataseme viia talutavale ehk tasemele kuni 60% oma SKPst. Ühtlasi mainiti ära, et ainult võla suurus ei määranud ära riigi lõpptulemust.

Kõige raskemini on testi kohaselt võlgades Jaapan (võlatase jõuab 60% juurde aastal 2084), Itaalia (aastal 2035), Belgia (aastal 2035), kuid nende kreeditorid on siseriiklikud institutsioonid ning mõned riigid ütlevad isegi, et tegemist on võlaga, mis võlgnetakse iseendale. Teised jälle – nagu Kreeka (aastal 2031) ja Portugali (aastal 2037) valitsused on võlgu välismaistele institutsioonidele (välismaistele pankadele võlgneb Kreeka 106 miljardit eurot ja Portugal 44 miljardit eurot).

Veel märgitakse aastaraamatust, et 40 riigil 58-st ei ole liiga kõrge riigivõlg probleemiks. Eesti kuulub riikide hulka, kelle riigivõlg problemaatilisel tasemel pole.

"Võlakoorma stressitest annab varajase lihtsustatud ülevaate riikide võlataseme suurusjärgust ja sellest kui probleemist iga rahvuse kohta," ütles IMD professor ja World Competitiveness Center direktor Stephane Garelli. Ta lisas, et oluline on siinkohal märkida, et võla absoluutne suurus ei oma ainsana tähtsust vaid tähelepanu tasub pöörata ka ajale, mis kulub selle kahandamiseks. "Võlavangis rahvused ja riigid võivad kannatada mitmete kaotuste all nii riikide konkurentsivõimes kui ja inimeste heaolus," märkis Garell.

Hetkel kuum