Raivo Sormunen • 3. juuni 2010 kell 10:17

Väikeinvestorite pidupäev

Riigikogu seadustas muudatused, mis 2011. aastast muudavad eraisikute investeeringud raha tarbimisse võtmiseni maksuvabaks.

Ehkki väikeinvestorite huve kaitsev "investeerimiskontode seadus" liikus valitsuselt parlamenti juba 2007. aastal, võib seekord tõdeda, et seaduse laagerdumine on muutnud selle aastate jooksul paremaks ning koalitsioonipoliitikuid võib täna parlamendis antud jah-sõna eest täiesti kiita. Kiitust väärib ka Lauri Laasi, kes ainsa keskerakondlasena antud seadusele alla kirjutas.

Aga huvitavamad kohad, mis mulle seitsme kuu pärast kehtima hakkavast seadusest silma jäid.

Sisuliselt saavad järgmisel aastal investeerimiskonto kaudu raha paigutavad eraisikud samasuguse staatuse nagu on aastast 2000. aastast kehtinud juriidilistele isikutel (firmadel), kelle reinvesteeritud tulu on kuni selle käikuvõtmiseni (dividendide maksmiseni) maksuvaba.

Investeerimiskontol on isegi mõned plussid. Erainvestor, kes avab 2011. aastal oma väärtpaberite tehingute tegemiseks investeerimiskonto, saab sealt maksuvabalt võtta raha välja niipalju, kui ta on sisse investeerinud.

Näiteks kui kannad aegade jooksul investeerimiskontole kokku miljon krooni (ning kasvatad portfelli pensionieaks viie miljonini), võid tulevikus sealt esimese miljoni maksuvabalt välja võtta.

Investeerimiskontosid, kuhu investeeringuteks raha kanda, võib järgmisest aastast teha endale igaüks niipalju, kui süda soovib. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata ja kontoks võib olla ka tavaline arvelduskonto. Plussiks on veel see, et investeerimiskontot ei pea avama Eestis, vaid mistahes OECD riigis.

Sisuliselt võib inimene teha investeerimiskontoks ka arvelduskonto, kuhu tal iga kuu palk laekub ja mida ta kasutab jooksvate ostude tegemiseks.

Praktiliselt pole sel aga mõtet, kuna see muudaks investeeritud summade jälgmise ja hilisema deklareerimise keeruliseks.

Kui nn investeerimiskontode seadus oli algstaadiumis, sai see investeerimisringkondadest kõvasti kriitikat väga rangete investeerimispiirangute pärast. Uus seaduse variant tundub kõvasti leebem ja annab investeerimisel suure valikuvabaduse ka aktiivse investori jaoks.

Üldjuhul võib kaubelda nüüd kõigil Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) väärtpaberibörsidel ja investeerida ka neil börsidel noteeritud väärtpaberitesse (aktsiad, võlakirjad jms).

Lisaks võib väikeinvestor investeerida ka tuletisinstrumentidesse ja rahaturuinstrumentidesse, kuid sel juhul peab vastaspooleks olema pank või investeerimisteenuse pakkuja ning alusvaraks peavad olema eelnevalt mainitud turgudel noteeritud väärtpaberid.

Loomulikult võib investeerimiskontodele osta ka investeerimisfondide aktsiaid ja osakuid ning lisaks võib investeerida ka viimastel aastate jooksul maailmas hoogu saanud nn alternatiivbörsidele.

Uue seadusega kaasneb ka kaks väikest miinust. Nimelt kaob 1. augustist ära maksuvabastus üle 12 aasta pikkustele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele. Lisaks kaob ära investeerimishoiuste tulumaksuvabastus.

Kes soovib tulevikus kahte eelpool mainitud toodet osta, sel on mõttekas teha seda samuti läbi investeerimiskonto, kus raha reinvesteerimine muutub kuni selle väljavõtmiseni maksuvabaks.

Hetkel kuum