Sirje Rank • 13. september 2010 kell 5:59

Euroopa otsib pankadele pääsu

Rootsi rahandusminister Anders Borg peab Rootsis juba kehtestatud pangamaksu heaks lahenduseks, kuidas pankade päästmise kulud maksumaksja õlult ära saada.

Kas selline mudel võiks sobida ka Balti riikidele, mille pangandusturul domineerivad Rootsi suurpangad, peavad riigid Borgi sõnul ise otsustama.

"Meie arvame muidugi, et see on alternatiiv, mis on mõjunud hästi Rootsi majanduse stabiliseerimisele, aga ma ei tahaks anda poliitilist nõu," ütles Borg läinud nädalal Rootsi välisministeeriumis toimunud välisajakirjanike pressikonverentsil.

Rootsis on maksu arvutamise aluseks panga kohustused, millest on maha arvatud omakapital. Plaan on paisutada fond 3%-le SKPst ning kasutada raha vajadusel pankade restruktureerimisega seotud kulude katteks.

Pangamaksude teemat arutasid läinud nädalal Brüsselis ELi rahandusministrid.

Stabiliseerimisfond ellu

"Eesti toetab finantsstabiilsuse kindlustamist ja finantskriiside maandamist. Seetõttu võime põhimõtteliselt toetada ka stabiliseerimisfondi loomise ideed," ütles rahandusminister Jürgen Ligi debati praegust seisu kommenteerides. "Ükski liikmesriik ei ole siin teadaolevalt otsest vastuseisu üles näidanud."

Samas nentis Ligi, et riigiti juba rakendunud erinevad lahendused teevad asja keerulisemaks. "Lahtised on väga erinevad üksikküsimused, sealhulgas raha kasutamise alused ja viisid. Kas ja millisel viisil Eesti fondi või maksu sisse seab või kuidas see seondub näiteks Tagatisfondiga (hoiuste tagamise skeemiga), on võimatu öelda," märkis Ligi.

Prantsusmaa tahaks pangamaksust laekuva tulu suunata otse riigieelarvesse, mitmed teised riigid aga eelarvevälisesse fondi reservi võimalike finantskriiside puhuks. Siingi on omad ohud, see võib lõdvendada riskide hindamist, märkis Ligi.

Pangamaksu kõrval, mis puudutab stabiliseerimisfondi ja sinna laekuvat lõivu, on Euroopas Saksamaa eestvedamisel arutusel ka finantstehingute maksustamine. See on aga pälvinud väga teravat kriitikat, teiste seas Euroopa Keskpangalt. "Enamik peab seda lootusetuteks, sest finantsteenuste äri võib seetõttu lihtsalt mujale kolida," ütles Ligi.

Ligi nentis, et pangamaksu teema arutelud on muutunud tasakaalukamaks, kuid siiski on retoorikas palju ülepolitiseerimist. See on ilmne nii Eestis, ent veelgi enam lõunapoolsete Euroopa Liidu riikide algatustes ja propagandas.

Pangad patuoinaks

"Soov panku kriisis ja igas hapus laenus patuoinaks teha on ju vabastav nii poliitikuile kui ka valijaile ning mõistagi võimaldab nii koduomanike, maksumaksjate, lapsevanemate, töötute kui ka tööinimeste kaitseks reklaami jagada," ütles Ligi. "Kui maksavad pangad, ei maksa ju keegi, on ühine tunne. Ent ühtaegu tahetakse pankadelt panust majanduse elavdamisse, mida lisakoormus pärsib," jätkas ta.

Mingis vormis tuleb pankadel Euroopa ühises kriisihaldusmehhanismis osaleda, selle põhimõttelise otsuse tegid ELi valitsusjuhid tänavu juunis.

Riigid nagu Ungari, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa on pangamaksu ühel või teisel moel käivitanud. Konkreetsemad ettepanekud esitab Euroopa Komisjon oktoobris.

Borg: Läänemere regioon on tugev

Läinud nädalal Rootsi välisministeeriumis toimunud välisajakirjanike pressikonverentsil Rootsi ja Baltimaade suhteid iseloomustades sõnas Rootsi rahandusminister Anders Borg, et praegu saavad kasu mõlemad n-ö osapooled.

"Koos Soome, Taani ja Rootsi tugeva kasvuga paistab ka Balti riikide tervenemine veidi tugevam, kui enamik inimesi ootas, ja see on loomulikult väga hea," sõnas minister. "Aga meil on ka õnnelik geograafiline asukoht selles mõttes, et meie regioonis on Poola ja Venemaa, mis on dünaamilised ja kiire kasvuga riigid. Seega vaadates Läänemere maade ressursse koos, on tegemist väga tugeva majandusregiooniga," lisas ta.

 

Hetkel kuum