Euroopa otsib pankadele pääsu

Kas selline mudel võiks sobida ka Balti riikidele, mille pangandusturul domineerivad Rootsi suurpangad, peavad riigid Borgi sõnul ise otsustama.

"Meie arvame muidugi, et see on alternatiiv, mis on mõjunud hästi Rootsi majanduse stabiliseerimisele, aga ma ei tahaks anda poliitilist nõu," ütles Borg läinud nädalal Rootsi välisministeeriumis toimunud välisajakirjanike pressikonverentsil.

Rootsis on maksu arvutamise aluseks panga kohustused, millest on maha arvatud omakapital. Plaan on paisutada fond 3%-le SKPst ning kasutada raha vajadusel pankade restruktureerimisega seotud kulude katteks.

"Soov panku kriisis ja igas hapus laenus patuoinaks teha on ju vabastav nii poliitikuile kui ka valijaile ning mõistagi võimaldab nii koduomanike, maksumaksjate, lapsevanemate, töötute kui ka tööinimeste kaitseks reklaami jagada," ütles Ligi. "Kui maksavad pangad, ei maksa ju keegi, on ühine tunne. Ent ühtaegu tahetakse pankadelt panust majanduse elavdamisse, mida lisakoormus pärsib," jätkas ta.

Mingis vormis tuleb pankadel Euroopa ühises kriisihaldusmehhanismis osaleda, selle põhimõttelise otsuse tegid ELi valitsusjuhid tänavu juunis.

Riigid nagu Ungari, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa on pangamaksu ühel või teisel moel käivitanud. Konkreetsemad ettepanekud esitab Euroopa Komisjon oktoobris.

Borg: Läänemere regioon on tugev

Läinud nädalal Rootsi välisministeeriumis toimunud välisajakirjanike pressikonverentsil Rootsi ja Baltimaade suhteid iseloomustades sõnas Rootsi rahandusminister Anders Borg, et praegu saavad kasu mõlemad n-ö osapooled.

"Koos Soome, Taani ja Rootsi tugeva kasvuga paistab ka Balti riikide tervenemine veidi tugevam, kui enamik inimesi ootas, ja see on loomulikult väga hea," sõnas minister. "Aga meil on ka õnnelik geograafiline asukoht selles mõttes, et meie regioonis on Poola ja Venemaa, mis on dünaamilised ja kiire kasvuga riigid. Seega vaadates Läänemere maade ressursse koos, on tegemist väga tugeva majandusregiooniga," lisas ta.