Leedu rebib investeeringutega naabritest ette

IBMi otsus rajada koos Leedu valitsusega teaduskeskus tõstatab küsimuse, kas Eesti ja Läti jäävad välisinvesteeringute osas maha.

Leedu valitsus ja globaalne tehnoloogiahiid IBM sõlmisid heade kavatsuste protokolli, millega väljendavad ühist tahet rajada Leetu IBMi uurimiskeskus. Mõlemad pooled investeerivad 42 miljonit litti (15,9 miljonit dollarit) igal aastal ning plaanivad jagada patente, mida tulevikus saadakse. Projekt oleks teostumise korral suurim tehnoloogiaprojekt Leedu ajaloos.

Leedu on saanud alates eelmise aasta algusest mitu rahvusvahelist investeeringut: Barclays Plc avas IT-keskuse Vilniuses ning Western Union Co plaanib rajada regionaalse teenustekeskuse Leedus, vahendas Bloomberg.

Leedu võidab olukorras, kus riigi peaminister Andrius Kubilius esineb kui investeeringute tsaar, märkis Arengufondi seirejuht Kitty Kubo hiljuti Äripäeva arvamusartiklis.

Kolme Balti riigi vahel käib elav konkurents, et taaselustada majanduskasvu pärast seda, kui riikide majanduskasv kahanes 20-25% tipust.

Eesti on tavapäraselt olnud liider regiooni välisinvesteeringute osas, Eestisse tehti välismaiseid otseinvesteeringuid (FDI) kogumahus 16,2 miljardit dollarit, selgub World Investment Report 2010 aruandest. Leedu on teisel kohal 13,8 miljardi ja Läti kolmandal kohal 11,7 miljardi dollariga.

Leedu vähendas eelmisel aastal vahet Eestiga, investeeringute maht riiki kasvas 7%, võrreldes Eesti 3%lise kukkumisega ja Läti 2%lise kasvuga.

Kubiliuse valitsus plaanib kasvatada välisinvesteeringute mahu 26 miljardi dollarini viie aasta jooksul keskendudes arvutiteenustele ja energiasektorile ning riik kavatseb end esitleda kui Baltimaade ja Põhjamaade teenustekeskust, ütles Leedu majandusminister Dainius Kreivys juunis.

Kõik kolm riiki rõhutavad oma Euroopa Liidu liikmelisust, head asukohta ning odavat ja haritud tööjõudu, samas Eesti juhib naabreid Maailmapanga äritegemise lihtsuse näitajates. Eesti oli vastavas tabelis viimati 24. kohal, Leedu 26. ja Läti 27. positsioonil.

Harvard ärikooli strateegia ja konkurentsivõime instituudi professori Christian Ketelsi sõnul võivad soodsad äritingimused olla eelis, mis tagab Eestile edu.

"Riikidel, mis turundavad end fokuseerides oma võimed kindlatele majandustegevustele, on lihtsam teada anda enda tugevatest külgedest. Kuna Leedu kampaania sobitub hästi sinna raami on see samm õiges suunas," märkis Ketels.

Veebileht investinestonia.com toob välja, et Eesti pole välisinvesteeringute ligitõmbamisel keskendunud eraldi skeemidele. "Meie soosiv majanduskeskkond eristab meid," lisab veel veebileht, loetledes edukate investoritena Eestis Skype Technologies SAd, Playtechi ja Swedbank ABd. 

Eesti võib saavutada oma eelise järgmisel aastal, kui riik liitub eurotsooniga, muutes ettevõtetel äritegemise lihtsamaks teiste eurotsooni riikidega.

"Leedu pingutused turundustööga on olnud head, kuid need ei lükka kõrvale Eesti liitumist euroga," ütles Tallinnas tegutseva investeerimisfirma Cicero Capitali juht James Oates. "Atraktiivne investeering on üks asi, kuid teine asi on, kuidas hoida seda ettevõtet kinni, sest me oleme näinud mitmeid suuri investoreid Baltimaadesse tulemas ning siis lahkumas siit juba paari aasta pärast."

Hilton Hotels Corp sulges 2007. aastal oma Tallinna 300 töötajaga kõnekeskuse tuues põhjuseks kasvavad kulud ning ka tööjõunappuse. Kinkepaberite ja jõulukaartide valmistaja International Greetings Plc sulges oma kaks tootmiskeskust Lätis 2008. aastal.

Eesti ja Leedu vahele surutud Läti reklaamib end samuti kui ettevõtlussõbalikku riiki, mis pakub väravat euroliitu ja Venemaale. Riigi majandusminister Artis Kampars oli juulis töövisiidil Hiinas, kus ta kohtus äriliidrite ja valitsusametnikega, et arutada võimalikke investeeringuid. Läti arenduskeskuse juht Andris Ozols ütles pärast visiiti, et Hiina ettevõtted olid huvitatud Läti sadamatest, veofirmadest, lennuliinist ning riiki logistikakeskuse loomisest.