Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriplaan 2011 - Mõis: meil ei ole ärikultuuri ollagi

    "Põhilised ettevõtted, kõige suurem hulk, võitlevad oma olemasolu eest. Nad lahendavad võlaprobleeme ja nende ettevõtete käekäigust Eesti majanduse käekäik sõltubki," ütles Mõis. "Ettevõtetel on tohutud võlad. Selle kriisi nimi ongi võlakriis," lisas ta.
    Suured võlad on alla viinud maksedistsipliini ja koos sellega ärikultuuri, mis pole võrreldav näiteks 2007. aastaga. Põhjus - raha lihtsalt pole. "Ärikultuur on rohkem käest ära, kui analüütikud oskavad arvata. Asi pole selles, et ei taha maksta - me teeme graafiku, aga juba esimesel kuul ei täida seda. Teeme uue ja jälle ei täida. Aga kui raha tuleb, siis maksame," kinnitas Mõis, kes pidas oluliseks kokkuleppeid võlausaldajatega.
    Kuigi pankrot pole tema sõnul häbiasi, ei ole pankrotiprotsessid kasulikud. Need venivad ja tulemust anda ei pruugi. "Pankrotiga ähvardamine tundub rohkem ärplemise viis kui majanduslik meetod," hindas Mõis. Seetõttu on võlausaldajatega kokkulepped olulisemad, kuna siis on võimalik heal päeval kohustusi teenindada. Küsimusele, kuidas ta suudab võlausaldajad koondada ja nendega kokku leppida, vastas Mõis, et probleem, mida neile esitleda tuleb, on lihtne: "Minu sõna on selles, et me tegelikult väga tahaksime maksta, aga meil ei ole lihtsalt raha."
    "Kui keegi aga kurjaks läheb ja esitab pankrotihoiatuse, siis saame aru, et ta tahab juriidikat ja ta saabki juriidikat. Rahast me temaga enam ei räägi," hoiatas ta.
    Mõisalgi on olnud pankrotistunud firmasid, rahaprobleemides investeeringuna nimetas ta ASi Talot, mille osanikuks sai Mõis 2008. aasta detsembris. Rahaprobleemide ja hinna tõstmise vajaduse poolelt tõi ta näite: betoonkonstruktsioonide firmas on tüki omahind 800 krooni, 2007. aastal müüdi kaupa 1000-1200 krooni tükist, mullu langes hind 500ni.
    "Aasta aega on Kunda Nordic Tsemendile maksmata, pangalaenud on viivises, töötajad saavad palga kaks kuud hiljem kätte," loetles ta probleeme. "Ei ole varianti, pead hinda tõstma," lisas Mõis.
    Tema sõnul on ettevõtetel äärmiselt keeruline kapitali kaasata, sest pole vaba rahaga inimesi. Teiseks ei ole firmad valmis, kuna nende bilansid on muutunud häguseks. "Pangad ehmatasid ära ja hakkasid nõudma normatiivide täitmist. Me oleme kõik ju Nõukogude Liidu lapsed - oskasime normatiive täita küll. Kui varem läksid offshore-ettevõtete kaudu välja kasumid, siis nüüd kahjumid. See aga maksuametit ei huvita," kirjeldas ta olukorra koomilisust saali naeru saatel. "Kui mõni ütles, et käive langes, aga kasumimarginaali suutsime säilitada, siis mul oli selge pilt," lisas Mõis.
    Jüri Mõisa sõnul on rahaprobleemides vaevlevate ja pankrotiprotsesse läbi tegevate ettevõtete kõrval ka neid, kes saavad rahumeeli hindu tõsta.
    Suurepärane näide on Eesti Energia. "Eesti Energia on hinda tõstnud sel aastal kolm korda ja möödunud aastal ilmselt sama palju. See on väga hea ja magus sektor, sest neil on kasum seadusega ette nähtud. Kasumi mittesaamine on ebaseaduslik," viitas ta nii kaugkütte seadusele kui ka elektrituruseadusele. Hinna tõstmine valmistab energiafirmale vähem probleeme, kuna nad saavad seda teha tarbijalt küsimata, hankides vaid mõnest asutusest kooskõlastuse. "Ka minu omanduses on paar ettevõtet. Meil on kaks looduslikku vaenlast - Euroopa Liit ja inflatsioon," selgitas ta. EL soovib nimelt ohjeldada monopole. Kiire inflatsioon sööks aga energia valdkonnas kasumit, kuna ettevõtted ise on kohmakad ega suuda väga kiirelt reageerida.
    Oma isiklikust äriplaanist 2011 rääkides nentis Mõis, et plaanib panna kogu oma ressursi praegustesse ettevõtetesse ja uusi investeeringuid ei tee.
    Meie hinnatõusu ei planeeri
    A. Le Coq ASi juhatuse esimees Tarmo Noop nõustub Jüri Mõisa seisukohaga, et hinnatõus on paratamatu, kuna ettevõtetel ei ole praeguses kehvas olukorras enam kuhugi taganeda.
    Tema meelest on mõõdukas, 2-3protsendine inflatsioon majandusele turgutav. "Inflatsioon ehk hinnatõus kokkuvõttes elavdab majandust ja praegu mõjub see Eesti majandusele hästi," lisas Noop.
    Samas ei kiida elektriinstallatsioonitarvikute hulgimüügiga tegeleva Ensto Elekter ASi juhatuse esimees Üllas Täht heaks Mõisa seisukohta, et ettevõtjatel tuleb kahjumist väljatulemiseks kindlasti hindu tõsta. Tema sõnul saab ettevõte endale hinnatõusu lubada vaid juhul, kui turg seda aktsepteerib. Praegusel momendil on aga konkurents liiga tihe ja on juba viimase piiri ette seadnud. "Ettevõtjad peaksid edaspidi pigem rõhuma tootearendamisele ja põhjendamatuid hinnatõuse ma kindlasti ei soosi," ütles Täht.
    Nii Täht kui ka Noop järgmisel aastal hinnatõusu oma ettevõttes ei planeeri, see võib toimuda vaid juhul, kui tõusevad näiteks tarnijate või toorainete hinnad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Liina Kersna jääb ametisse Valitsuses ei tohi alla 7 liikme
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Peaminister Kaja Kallas otsustas haridusministri Liina Kersna tagasiastumispalvega oodata uue valitsuseni.
Haapsalu raudtee pikendamine liigub teadmata tulevikku
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.
Lisaks Tallinna Haigla Euroopa Liidu taasterahastust eemaldamisele otsustas valitsus lõpetada ka Turba–Risti raudtee ehitamisele 34 miljoni euro mahus toetuse andmise.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.