• Jaga lugu:

    Äriplaan 2011 - Vips: eristumine aitab ettevõttel ellu jääda

    "Visioon on kunst näha nähtamatut," tsiteeris Vips Jonathan Swifti. Tema sõnul on ettevõtja kriisi ajal nagu jänes mustkunstniku kübaras, ainult tema kõrvad paistavad kübara seest välja. "Ettevõtjad ei näe tööd rassides puude taga metsa, kuna neil on nii kiire ja pole aega, ning keegi peab ettevõtjale metsas visiooni näitama," lisas ta.
    Kuidas olla kriisis edukas, küsis Vips. "Ma ei räägi ühe valdkonna põhiselt, aga kliendile tuleb pakkuda midagi erilist - tuleb eristuda. Turunduse põhiteema pole ainult kauba hind, vaid imago," sõnas ta. Vipsi sõnul on iga kaubamärgi ülesehitamisel imago väga oluline, tähtsad on nii ratsionaalsed kui ka emotsionaalsed väärtused. "On teatud mõtted, mida propageeritakse, nagu öko ja roheline. Selle ratsionaalne väärtus on see, et saab kallimalt müüa, poppide teemadega tuleb kaasa minna," soovitas Vips.
    "Tarbija on järgmisel aastal tehnoloogiliselt nõudlikum, rohelisem, eristuvat ostukogemust otsivam, terviseteadlikum ning ka vanem," lisas ta.
    Suurematest ohtudest tõi Vips välja üleinvesteerimise. "Investeerida tasuks mõõdukalt, mitte üle. Sel juhul võid olla järgmisel aastal aasta ärimees, aga ülejärgmisel aastal oled pankrotis. Investeerimisega ei tasu üle pingutada," märkis Vips.
    Enda sõnul on ta ettevõtjana teinud ainult seda, mis on huvitav. "See võib olla vastuoluline raamatupidamislikus mõttes. Kliendi ja omaniku rahuldamine samal ajal on väga keeruline. Omanike ja juhtkonna erimeelsused on aga oht, mis tekib, juhul kui omanikel puudub piisav kompetents, kuid on suur tahe teha olulisi otsuseid," rääkis ta.
    Samas lisas Vips, et panga konservatiivne suhtumine on samuti oht, kui krediidiasutus otsustab nõuda laenude tagastamist ebareaalse graafiku järgi. Samuti see, et krediiti antakse maksejõuetutele klientidele.
    "Eesti majandus järgmisel aastal vast palju hullemaks ei lähe, ehk SKP tõuseb paar protsenti, nagu on lubatud," märkis Vips. Tema sõnul on tuleval aastal Eesti majanduses peamised märksõnad euro kasutuselevõtt, siseturu stabiliseerumine, inflatsiooni tõus, kvalifitseeritud tööjõu mõõdukas defitsiit ja paranev juurdepääs rahale.
    Jaeettevõtted muutuvad tuleva aasta alguses euro mõjul ohvriteks, nentis Vips. "Jaanuarikuu esimesed kaks nädalat oleme rahavahetuskontor," rääkis ta.
    "Müügitulu läheb 15,6466 korda väiksemaks, eelarvestamisel tulevad mängu ka sajandikud tuhandest. Kuna järgmisel aastal lähevad numbrid väiksemaks, võtab tarbijal mõtlemise muutus aega vähemalt aasta," tõdes ettevõtja.
    "Aga kui kliendi ootusi ületatakse, siis pole põhjust kriisist rääkida. Kui on paindlik, eduka turundusega, kõrge firmakultuuriga ja täpselt juhitav ettevõte, siis on võimalik ka klientide ootusi ületada," lausus Vips.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Teeni 200 000 eurot, tuleb kõigest rahandusministri isa võlg sisse nõuda
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.
Kurikuulsa pankrotistunud transpordifirma Autorollo nõue endise omaniku Väino Pentuse vastu läheb juba mitmendat tiiru enampakkumisele. Nüüd algab oksjon 90 000 eurost.