"Visioon on kunst näha nähtamatut," tsiteeris Vips Jonathan Swifti. Tema sõnul on ettevõtja kriisi ajal nagu jänes mustkunstniku kübaras, ainult tema kõrvad paistavad kübara seest välja. "Ettevõtjad ei näe tööd rassides puude taga metsa, kuna neil on nii kiire ja pole aega, ning keegi peab ettevõtjale metsas visiooni näitama," lisas ta.

Kuidas olla kriisis edukas, küsis Vips. "Ma ei räägi ühe valdkonna põhiselt, aga kliendile tuleb pakkuda midagi erilist - tuleb eristuda. Turunduse põhiteema pole ainult kauba hind, vaid imago," sõnas ta. Vipsi sõnul on iga kaubamärgi ülesehitamisel imago väga oluline, tähtsad on nii ratsionaalsed kui ka emotsionaalsed väärtused. "On teatud mõtted, mida propageeritakse, nagu öko ja roheline. Selle ratsionaalne väärtus on see, et saab kallimalt müüa, poppide teemadega tuleb kaasa minna," soovitas Vips.

"Tarbija on järgmisel aastal tehnoloogiliselt nõudlikum, rohelisem, eristuvat ostukogemust otsivam, terviseteadlikum ning ka vanem," lisas ta.

Suurematest ohtudest tõi Vips välja üleinvesteerimise. "Investeerida tasuks mõõdukalt, mitte üle. Sel juhul võid olla järgmisel aastal aasta ärimees, aga ülejärgmisel aastal oled pankrotis. Investeerimisega ei tasu üle pingutada," märkis Vips.

Enda sõnul on ta ettevõtjana teinud ainult seda, mis on huvitav. "See võib olla vastuoluline raamatupidamislikus mõttes. Kliendi ja omaniku rahuldamine samal ajal on väga keeruline. Omanike ja juhtkonna erimeelsused on aga oht, mis tekib, juhul kui omanikel puudub piisav kompetents, kuid on suur tahe teha olulisi otsuseid," rääkis ta.

Samas lisas Vips, et panga konservatiivne suhtumine on samuti oht, kui krediidiasutus otsustab nõuda laenude tagastamist ebareaalse graafiku järgi. Samuti see, et krediiti antakse maksejõuetutele klientidele.

"Eesti majandus järgmisel aastal vast palju hullemaks ei lähe, ehk SKP tõuseb paar protsenti, nagu on lubatud," märkis Vips. Tema sõnul on tuleval aastal Eesti majanduses peamised märksõnad euro kasutuselevõtt, siseturu stabiliseerumine, inflatsiooni tõus, kvalifitseeritud tööjõu mõõdukas defitsiit ja paranev juurdepääs rahale.

Jaeettevõtted muutuvad tuleva aasta alguses euro mõjul ohvriteks, nentis Vips. "Jaanuarikuu esimesed kaks nädalat oleme rahavahetuskontor," rääkis ta.

"Müügitulu läheb 15,6466 korda väiksemaks, eelarvestamisel tulevad mängu ka sajandikud tuhandest. Kuna järgmisel aastal lähevad numbrid väiksemaks, võtab tarbijal mõtlemise muutus aega vähemalt aasta," tõdes ettevõtja.

"Aga kui kliendi ootusi ületatakse, siis pole põhjust kriisist rääkida. Kui on paindlik, eduka turundusega, kõrge firmakultuuriga ja täpselt juhitav ettevõte, siis on võimalik ka klientide ootusi ületada," lausus Vips.