Katri Soe • 4. oktoober 2010
Jaga lugu:

Sakslased kardavad Ida-Euroopa tööjõudu

Järgmise aasta 1. maist peavad viimaste Euroopa Liidu riikidena avama ka Saksamaa ja Austria oma tööturu uute ELi liikmesriikide kodanikele, tegelikult küll 2004. aastal liitunud riikidele, Bulgaaria ja Rumeenia peavad ootama 2013. aasta lõpuni.

"Sakslased ootavad meid avasüli," tsiteerib Spiegel Poola ajalehte Gazeta Wyborcza. "See on võimalus õdedele, põetajatele, inseneridele ja ehitustöölistele, kes meil tööd ei leia," kirjutavad poolakad.

Paljud Saksa firmad otsivad tõepoolest tikutulega kvalifitseeritud tööjõudu ning tööpuudus on sel sügisel viimase 18 aasta väikseim. Samal ajal kardetakse, et tööturule tulev massiline Ida-Euroopa odavtööjõud ajab tasakaalust välja Saksa palgasüsteemi.

Nii kogub Saksamaal toetust üleriigilise alampalga kehtestamine. Saksa Ametiühingute Liidu tööturuekspert Helmut Uder ennustab ajakirjas Spiegel, et tööturu avamist peavad eriti kartma madala kvalifikatsiooniga töötajad. Uder usub, et halvima suudaks ära hoida ainult üleriigiline alampalga kehtestamine.

Alampalga poolt hääletasid oma viimasel aastakogunemisel ka Saksa juristid. Nimelt on nn mini-töökohtadel palgad sedavõrd väikesed, et äraelamiseks tuleb töötajaile sotsiaalkassast lisa maksta. Samuti on terve elu odava palga eest töötanutel hiljem sedavõrd väike pension, et ka nemad on sõltuvad sotsiaalabist.

Tööandjate esindajad on seni siiski seisukohal, et piisab riikliku alampalga kehtestamisest konkurentsist eriti ohustatud aladel. Saksa poliitika on seni olnud riikliku alampalga vastu, seda kompenseerivad osas majandusharudes kehtestatud tariifilepingud.

Riigid, kes avasid oma tööturu kohe kümne uue riigi liitumisel 2004. aastal, nagu riiklikku alampalka maksvad Iirimaa ja Suurbritannia, on odavtööjõu tulekust ainult võitnud.

Uuringud näitavad, et poolakad ja teised idaeurooplased pole võtnud ära töökohti, kuhu oleks muidu palgatud britte. Enamgi veel - ajalehe Financial Times tehtud uurimus näitab, et Ida-Euroopast sisserännanud võõrtööjõud on riigikassa jaoks netotoetajad, samal ajal kui kohalikud on pigem netokulutajad.

Küll on aga saamas probleemiks see, et sisserändajad võtavad tööturust üha suurema tüki, kusjuures kohalike tööhõive langeb. See puudutab aga eelkõige väljastpoolt Euroopa Liitu sisserännanuid. Nii on James Cameroni valitsus otsustanud tulevast aastast piirata võõrtööjõu sisserännet 1990. aasta tasemele, mis omakorda on esile kutsunud mitme Briti firma protesti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum