Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krua rõõmustab Tai hõrgutistega
Krua sobib oma nimega - toidul on siin olulisem roll kui restorani sisekujundusel. Disainis on Aasiale ja Taile viitavaid detaile vaid hädavajalik miinimum, road aga on mitte ainult maitsvad, vaid ka väga taipärased.
Kell viis on lõunaks hiline, õhtusöögiks aga liiga varajane aeg, nii et alguses olime restoranis ainsad külastajad. Üksinda napi sisustusega söögikohas on alati pisut ebamugav olla, aga see tunne sai eelroa lauale jõudes otsa: kõik, mis järgnes, oli ühtaegu ilus ja maitsev ning lisaks äratas üles ka Taimaa mälestused. Eelroogade hulgast leidsin paar üllatajat, mida enamasti meie universaal-aasia söögikohtades, mis korraga Hiina, India ja Tai toitu pakuvad, ei leia.
Näiteks krõbedad korvikesed ja friteerimata riisitainalehekesse mässitud kevadrullid. Meeldivaks üllatuseks võib pidada ka suhteliselt suurt salativalikut. Salatid on tai köögis väga olulisel kohal, Krua menüüs on neid viis.
Meie valik langes larp gai moo'le - teravale kanasalatile tšilli, sidrunirohu ja piparmündilehtedega. Nagu ikka, näitavad ka Kruas vürtsikust tärnid. Teraval kanasalatil oli neid kaks ja arvasin, et see tähendab, et terav küll, aga mitte väga. Tegelikult oli salat minu mõõdu järgi taluvuse piiril, veel pisut, ja oleksin pidanud selle järele jätma.
Ega ma küll eriline tšilliarmastaja pole, kuid senises elus on vaid üks eriti terav salat kusagil Põhja-Tais üle jõu käinud. Mitte et ma kurdaksin, et midagi oli liiast, vastupidi, tunnen rõõmu autentse köögi üle, kuid igal juhul tasuks sellele suurepärasele salatile üks tärn juurde mõelda. Tšillist aitasid üle olla muud toredad maitsed - rikkalikult sidrunheina, värsket koriandrit, krõbedaid kanatükke, punast sibulat.
Pärast sellist sissejuhatust ei olnud kreveti-kookospiimasupi ega tšillikastmes kala vürtsikust enam üldse tunda, kuigi mõlemad olid ühetärniroad. Aga head olid needki, aromaatsed, rikkalikud.
Tore oli ka see, et söögiriistadeks olid lusikas ja kahvel. Tailased söövadki kõike lusikaga, kahvli suhupanekut peetakse ebaviisakaks ja selle rolliks on toidu lusikale aitamine, ei midagi enamat.
Teatavasti on Tai köök lisaks oma maitsetele-lõhnadele tuntud ka oma roogade kauni välimuse poolest, mida mingil määral üritatakse ka Kruas järele teha: hoolikalt vormitud ja kena täidisega riisijahutaignast korvikesed olid seatud porgandist lõigatud õie ümber, magusoiduks valitud banaan kookospiimakastmes toodi lauale kaunis karikas. Tekkis kahtlus, et ehk on ka ettekandja valitud oma välimuse pärast - pisut asiaatlik ja väga ilus, aga ta oli ka väga armas, lahke ja usin, nii et see ei saanud siiski ainus põhjus olla.