Wahlroosi sõnul panid kriisile aluse juba 70nendatel aastatel USAs tehtud poliitilised otsused, kuid oma panuse andsid ka „hullud“ riskijad pangandussektoris. Viimaste seas nimetas Wahloos Islandi panku ning Rootsist Swedbanki.

„Kriisi sügavamad juured on poliitilises reguleerimises. Poliitikategijad püüdsid turu toimimisest mööda minna ning sundisid panku pakkuma laenu inimestele, kes ei suutnud neid tagasi maksta,“ ütles Wahlroos. „Need pole üksi Carter, Obama ja kõik need teised hullud demokraadid. Ka paljud vabariiklased on seda poliitikat toetanud.“

Wahlroos kordas mantrat, et turul on alati õigus. „See on üks imelisemaid asju maapeal,“ ütles ta.

Oma nahatäie said ka pangad, mis andsid hullumeelse riskijulgusega kriisi oma osa.

„Minu hinnangul võib probleemsed pangad jaotada erinevatesse kategooriatesse. Esimesse kuuluvad absoluutselt kõige hullumeelsemad riskijad. Islandlased ja veel mõned,“ ütles ta. „Hullumeelsetest riskijatest on aga ka Skandinaavia näiteid. Swedbank poleks ilmselt ilma riigi garantiita püsti jäänud,“ ütles Wahlroos.

Kriitikat said ka riigi osalusega pangad, kus Wahlroosi sõnul on segunenud ebakompetentsus ja poliitiline juhtimine.

Wahlroos esines Nasdaq OMXi Stockholmi kontoris kõnega rubriigis „Trust in the markets“ (usaldus turgude vastu). Kuulajailt pälvis Wahlroos  korraliku aplausi, nentis Dagens Industri.