Pooled pensionikogujad vee all nullkasv

Fondivalitsejad on mu teise pensionisambasse kogutud summasid suutnud enam kui kaheksa aasta jooksul kasvada vaid kümnendiku võrra. Vähe. Samas olen ma veel heas seisus, kuna umbkaudu pooltele pensionikogujatele pole rahakasvatajad sentigi kasumit teeninud.

II pensionisamba kaheksa aasta pikkune ajalugu on sisaldanud nii hullumeelset Kesk- ja Ida-Euroopa turgude aktsiarallit kui ka suurimat globaalset finantskriisi pärast kolmekümnendate suurt depressiooni.

Me oleme kõik selle kriisi koos rahavalitsejatega läbi teinud. Ometi on osa fondivalitsejaid viimaste aastate möllus suutnud teistest vara märkimisväärselt paremini raha säilitada ja kasvatada.

Loo kõrval oleva tabeli põhjal on näha, et kõige õnnelikuma käega pensionikogujate sissemakseid on suutnud fondivalitseja kasvatada 39% (esimeses liitumisvoorus fondiga LHV L liitunud kliendid), kuid kõige õnnetumad pensionikogujad võivad olla 5% miinuses (2005. aastal Swedbank K3 ja SEB Progressiivsega liitunud kliendid). Nullprotsendise tootluse ümber peaks kõikuma praegu Swedbanki K1,K2,K3 ja SEB Progressiivse fondi osanikud, kes on fondilepingu sõlminud aastatel 2002-2007. See hõlmab praktiliselt pooli pensionikogujaid.

Õnneks pole kõik veel läbi. Tõenäoliselt on keskmisel pensionikogujatel aega veel paarkümmend aastat pensionit koguda, rääkimata uutest liitunutest. Ehk kõigil rahulolematutel on võimalus on teise pensionisamba maksed uude fondi ümber suunata järgmise nädala lõpuni, et 2011. aastast alustada juba uue partneriga. Järgmisest aastast saab osakuid vahetada juba tõenäoliselt kolmel korral aastas.

Lihtsustuva vahetusvõimalusega ei suunaks ma kedagi kiirkorras ja mõtlemata fondi vahetama. Küll aga sooviks, et inimesed tunneksid huvi oma II samba fondi käekäigu vastu. Tõenäoliselt ei oska enamus lugejatest peast öelda, mis fondi nad hetkel raha koguvad ja kuidas nende rahal läheb.

Ise olen fondi vahetanud korra, kui eelmisel aastal liigutasin oma pensionirahad ühe suurima fondivalitseja juurest LHVsse. Praegu võib öelda, et õnnestunult, sest see lüke on andnud mulle 5% lisatootluse.

Igaüks otsustab enda eest ise. Valik on sinu.

Andres Viisemann, LHV Pensionifondide juht

Mul on väga hea meel, et viieteistkümnest fondist, mis alustasid 2002 aastal, viis kõige enam pensionikogujate vara kasvatanud fondi on olnud just LHV pensionifondid. See ei ole olnud ainult ühe või kahe aasta õnnestumiste tulemus. LHV pensionifondid on olnud aastast aastasse tootluste edetabeli eesotsas.

Väga raske on tuleviku tootlusi ennustada. Mis puudutab eesmärke, siis turuindeksid nendeks ei ole, konkurente jälgin ma aga küll. Ma ei tunne väljaspool investeerimisringkonda mitte ühtegi inimest, kellele turuindeksid korda läheksid. Ka ei tea ma kedagi, kes on õnnelik raha kaotades, isegi siis, kui see kaotus on väiksem kui indeksi langus. Tulenevalt sellest, et meie fondide klientideks on tavalised inimesed ja mitte institutsionaalsed investeerijad, on minu esmaseks eesmärgiks kaotuste vältimine.

Siim Valner, Ergo Funds fondijuht

ERGO fondide tootlus on olnud keskmisest kõrgem alates fondi loomisest.

Fondide tootlusi ei soovi ennustada, kuid võimalus, et need jäävad senistele sarnasteks, on kindlasti olemas. Aga muidugi töötame veelgi paremate tulemuste nimel. Tootlus peab ka pikas perspektiivis ületama inflatsiooni ja olema konkurentidega võrreldav.

Olli Enqvist, Nordea Eesti pensionifondijuht

Ei tohiks panna liiga suurt rõhku lühiajalistele tootluste võrdlemisele vaid võrdlema peab pikemaajalist tootlust, mis annab parema indikatsiooni fondi edukusele. Kui fondide tootlustes on suuri erinevusi, peaks küsima mis on need põhjused selle taga? Samuti on oluline hinnata riskitaset, mis on viinud kas positiivse või negatiivse tulemuseni.

Suure tõenäosusega meie fondide tootlus ei jää järgneva kümne aasta jooksul samaks. Alates loomisest 15.09.2008 on meie konservatiivne fond näidanud tootlust ca 21% ning meie 50% aktsiafond ca 33%. Selliseid tootluse numbreid saame saavutada vaid väga erakordsetel aegadel.

Aari Stalde, Märten Kress, Danske Capital fondijuhid

Fondivalitsejana on meie eesmärk jätkuvalt pakkuda Sampo pensionifondide klientidele konkurentsivõimelist tootlust ja seda mõistlikul riskitasemel. Fondide tingimustes on täpsemalt sõnastatud ka fondide investeerimiseesmärgid, kus Sampo Pension 25 ja Sampo Pension 50 puhul on eesmärgiks osakuomanike vara väärtuse pikaajaline elukalliduse tõusu ületav kasv. Sampo Pension Intress fondi puhul on tegu konservatiivsema fondiga, kus investeerimiseesmärgiks on eelkõige vara väärtuse säilitamine ja lisaks pikaajaline kasvatamine.

Vahur Madisson, SEB Varahalduse fondijuht

Konservatiivsed pensionifondid on üldiselt püsinud seatud eesmärkide täitmise kursil (keskmiselt ligi 3% tootlust aastas) Tasakaalustatud pensionifondide indeks on tänase seisuga sisuliselt sama palju tõusnud. Pikaajalised ootused sellele fondigrupile on muidugi kõrgemad. Kuid peab arvestama sellega, et möödunud kogumisperioodile sattus viimase poolsajandi suurim finantskriis.

Lähima 5-10 aasta jooksul me ei oota eelmise kümnendi keskpaigaga sarnanevat kiiret varade kallinemist. Kuid uude majanduslangusesse sattumise riski vähendab võimalik arenevate turgude kiire arengu jätkumine või siis alati oodatud tehnoloogiline läbimurre.

Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondid

Eesti II samba eksisteerimise vältel on kõigil fondivalitsejatel olnud paremaid ja halvemaid perioode. Erinevate aastate lõikes on pea kõik fondivalitsejad olnud kord eespool, kord tagapool.

Pikemalt ettepoole vaadates on suuri tootlusenumbreid võlakirjaturgudelt raske oodata. Swedbanki pensionifondide eesmärgiks on pakkuda klientidele võimalust valida neile sobiv riskitaseme ja oodatava tootlusega fond. Seetõttu omame valikus nelja erineva investeerimisstrateegiaga fondi.