Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailm liigub supertsüklis
Aasia ühe juhtiva panga Standard Chartered eile avaldatud 152-leheküljeline analüüs teatab, et maailma majandus liigub kuni 2030. aastani nn supertsüklis ehk näitab pikaajaliselt tavapärasest märksa kiiremat majanduskasvu.
Panga ökonomisti Gerard Lyonsi eile avaldatud raport ütleb, et maailma majandus on praegu juba kolmandas supertsüklis. Esimene tavapärasest kiirem pikaajaline kasvuperiood kestis maailmas aastatel 1870-1913 ning teine Teise maailmasõja lõpust kuni 70ndate alguseni. Võib-olla paljudele üllatuseks teatas pank, et kolmas supertsükkel algas juba 2000. aastal ning võib kesta tervelt kolm aastakümmet.
"Supertsüklis olemine ei tähenda seda, et majanduskasv on kogu tsükli vältel ühtlane ja tugev," kirjutab analüüs. Näiteks esimese supertsükli ajal oli nii kõrget inflatsiooni kui ka deflatsiooni.
Teist supertsüklit saab iseloomustada kui stabiilsete valuutade perioodi, kus valuutakursid olid seotud kas kulla, hõbeda, rahaliitude või Bretton Woodsi süsteemiga. Praeguse tsükli väljakutsed toovad aga esile nn valuutasõjad.
Standard Charteredi arvates ulatub globaalne majanduskasv 2000.-2030. aastal keskmiselt 3,5 protsendini aastas. Järgnevate kümnendite muutused on tohutud. Pank arvab, et Hiina majandus läheb juba 2020. aastal USAst mööda ja 2030. aastal on Ühendriikide majandusest juba kaks korda suurem. Kui praegu annab Hiina maailma majanduse tootmismahust 9%, siis kahekümne aasta pärast tervelt 24%.
Hiina järelejõudmine USA-le on lihtne, kuna Ühendriikidele oodatakse (sarnaselt ELiga) pikaajaliselt 2,5% majanduskasvu. Hiina majandus peaks seevastu praeguse 10% tempo pealt küll järele andma, kuid näitama supertsükli lõpuks ikkagi 5% majanduskasvu. Lisaks aitab Hiina majandusel uuele tasemele jõuda jüaani 25protsendine tugevnemine USA dollari suhtes.
Standard Charteredi sõnul on lisaks Hiinale võitjate hulgas riigid, kel on raha ja finantsvarasid (väike võlakoormus), toorained (nende hulgas ka vesi ja teravili) ja kõrge loovus, mis väljendub riigi kohandumisvõimes.