Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prügi elektriks või prügilasse

    Eesti Energia kas eksib või blufib. Eesti ettevõtluseetika on tugeva löögi alla sattunud, sest Eesti Energia kallis ja küsitav monopoolne prügipõletusprojekt liigub takistamatult läbi seaduste nagu tanker läbi jää.
    Septembris juhtus Eesti Vabariigis midagi kummalist. Kohus tõkestas kohalike elanike kaebuse alusel jäätmepõletusjaama rajamise Irusse. Kavandatav jaam põletaks ligi kolmveerandi Eesti prügist. Ringkonnakohus aga lubas Eesti Energial ehitustöödega jätkata, tuginedes viimase väitele, et rajatist saab kasutada ka lihtsa puidupõletusjaamana. See väide on aga kas karjuv ebakompetentsus või lausvale.
    Energia tootmiseks kasutatav puidupõletustehnoloogia on mitu korda odavam 1,5miljardilisest jäätmepõletusrajatisest. Pole majanduslikku põhjust rajada puidupõletusjaam jäätmepõletusjaama projekti järgi, kuna nad on tehnoloogiliselt väga erinevad. Seega on alust oletada, et tõkendi puudumisel jätkatakse puidupõletuse sildi all jäätmepõletusjaama arendust.
    Vähem kui aasta tagasi juhtisime tähelepanu selle jäätmepõletusjaama rajamise plaani üldisematele tõsistele puudujääkidele, läbimõtlematustele ning riskidele. Toonaseid sõnavõtte oli lihtne ignoreerida, sest lihtsalt sai öelda, et oleme vaid "huvitatud osapool", seega konkurentsivõitlus. Mitte kellelgi peale "huvitatud osapoolte" aga pole piisavalt kogemust, et julgeda ja olla võimeline neis küsimustes arvamust avaldama.
    Tänavu kaebasid kohalikud elanikud, kelle hinnangul eksiti projekti jõuga läbisurumisel rängalt kehtivate seaduste ning kohalike ja riiklike huvide vastu, Eesti Energia kohtusse. Esimese astme kohus tõkestas ehituse, kuid ringkonnakohtu septembrikuine otsus taaslubas selle, tuginedes Eesti Energia väitele, et nad ehitavad rajatised valmis ja kui hiljem jäätmete põletamiseks luba ei saa, siis hakatakse lihtsalt hakkpuitu põletama.
    Esiteks on kohtule esitatud ekslikud väited. Jäätmekäitlusturust mööda minev puidupõletuslahendus vajab teistsugust tehnoloogiat ja puhastusseadmeid ning on teistsuguste keskkonnamõjudega, eeldades seega eraldi planeerimist ja kooskõlastusi. Teiseks tähendab see, et sõltumata sellest, kuidas kulgeb vaidlus sisuliselt, ei ole tänu investeeringu suurusele paari aasta pärast mitte kellelgi enam taganemisteed - 1,5 miljardit krooni on väga suure avaliku huviga investeering.
    Paratamatult tundub, et EE juhid on võtmas täiesti teadlikku, küsitavat ja jõupositsioonilt kavandatud finantsriski. Kompleksloa vaidluse kaotamise korral võivad minna raisku sajad miljonid kroonid, sest tehtud investeering ei oleks tulevikus sihipäraselt kasutatav. Selmet saada jäätmete vastuvõtul igalt tonnilt kuni 600 krooni tulu, kaasneks iga hakkepuidu tonni ostuga ca 500kroonine kulu.
    Teema teine pool puudutab juba varasematel aastatel esile kerkinud küsimusi seoses keskkonnakaitsega, riskide hajutamisega ja turukonkurentsiga väikeriigis. Tänu projekti pikaealisusele tuleks kaaluda ka ökoloogilisemaid või vähemalt võrreldavaid, kuid odavamaid lahendusi.
    Teine ja palju põhimõttelisem küsimus on, et kas riigifirma peab tõesti ajama asju kasutades alatuid jõuvõtteid, hiilides mööda seadustes sätestatust ning võtma põhjendamatult kõrgeid riske? Ehk võiks riigifirma olla ärieetika eeskujuks?
    Jäätmeenergiaplokk hakkab jäätmetest energiat tootma.
    Tegelikult on Eesti Energia alates 2006. aastast sellest sageli rääkinud ning jäätmete kasutamine energia tootmiseks on eesmärgina sees ka riigi jäätmekavas. Vaatamata väsimatule kommenteerimisele nii meedias kui ka kohtumistel kohalike elanikega, ei saa me pahaks panna jätkuvaid konkurentide katseid avalikkust eksitada ning otseselt või kaudselt meie projekti torpedeerida. Tegemist on ikkagi nii soojuse-, prügi- kui ka veeteenuseid pakkuva rahvusvahelise kommunaalhiiuga, kelle praegu paljuski monopoolsele turule me tarbijatele odavamat hinda toova keskkonnasõbraliku äriprojektiga oleme sisenenud.
    Hiljuti ilmus ühes lehes suur pealkiri: Iru elektrijaamas võidakse prügi asemel puitu põletada. Kes pealkirjast edasi artikli lõpuni loeb, saab ka ülevaate peibutusväite tegelikest tagamaadest. Jah, Iru uues plokis võib varukütusena puitu põletada, kuid see ei ole pikas perspektiivis selliste kallite (1/3 investeeringust) puhastusseadmetega tasuv. Eesti Energia ei soovi kohtute sõltumatuse tõttu meiega seotud kohtuotsuseid kommenteerida, kuid artikli rõhuasetusest segadusse sattunutele siin rahustuseks kinnitame ka täna üle, et Iru elektrijaama uues energiaplokis võtame kasutusele jäätmete energia.
    Siin võikski punkti panna, kui ei oleks veel ühte küsimust - jäätmete põletamiseks peab ka parima võimaliku tehnoloogiaga jäätmeenergiaplokiga Iru elektrijaam taotlema uue kodumaist kütust sisaldava keskkonnaloa. Kui täna töötab Iru elektrijaam maagaasil ja reservkütusena on lubatud masuut, siis tulevikus oleks lisatud ka jäätmed ning reservkütusena biokütus (puiduhake, turvas, põhk jms). Nagu täna ei küta me igapäevaselt masuuti (seda indikeeriv tume suits kerkib korstnast vaid üksikutel Konkurentsiameti palvel toimuvatel katsetuspäevadel), siis tulevikus ei hakka meie hoovi sõitma ka hakkekoormad. Nii jääb meie elektrijaamast ületee paiknev ja rahvusvahelisele kommunaalhiiule kuuluv biokütusel elektrijaam ka edaspidi piirkonnas üksi suures mahus puidutarbijaks (tarbides igapäevaselt rohkem puiduhaket kui näiteks Narva elektrijaamad).
    Jäätmeenergiaploki rajamine on iseseisev äriprojekt, mis võib Eesti Energia kontsernilt saada vaid mõistliku intressiga laenu (ja mitte "tasuta raha'". Kuid erinevalt teistest jäätmetega seotud tulevikuprojektidest ei võida sellest üksnes meie ettevõte, vaid võidavad ka paljud Eesti elanikud alanevatest kommunaalhindadest ja Eesti loodusel saab tulevikus olema kergem hingata.
    Võib-olla ongi küsimus selles, et tavaliselt tegelevad samalaadsete projektide algatamisega kohalikud omavalitsused ning energiaettevõte initsiatiiv on olnud turuosalistele ootamatu. Ka siinsamas avaldatud artikkel on näide, kuidas üks hiidettevõte ei taha uskuda, et väiksema ulatusega energiafirmal võib olla oskust äriliselt mõelda ja tulevikulahendustega tegeleda.
    Kui jäätmeplokk 2013. aastal käivitub, on ju küsimus uus: kes suudab soodsamalt Irusse jäätmeid tarnida ning ka hindade vähenemise Eesti elanike prügiarvetele edasi peegeldada? Ehk on jäätmekäitlejatel mõistlikum keskenduda oma äri efektiivistamisele või ümberkujundamisele, et olla ka ladestamisajajärgu lõppedes edukas ja meiega koostöös jäätmeturu arengust midagi võita?
    Autor: Argo Luude
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Otse kell 10: kaitsepolitsei esitleb aastaraamatut
Täna kell 10 esitleb kaitsepolitseiamet uut aastaraamatut.
Täna kell 10 esitleb kaitsepolitseiamet uut aastaraamatut.