Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prügi elektriks või prügilasse

    Eesti Energia kas eksib või blufib. Eesti ettevõtluseetika on tugeva löögi alla sattunud, sest Eesti Energia kallis ja küsitav monopoolne prügipõletusprojekt liigub takistamatult läbi seaduste nagu tanker läbi jää.
    Septembris juhtus Eesti Vabariigis midagi kummalist. Kohus tõkestas kohalike elanike kaebuse alusel jäätmepõletusjaama rajamise Irusse. Kavandatav jaam põletaks ligi kolmveerandi Eesti prügist. Ringkonnakohus aga lubas Eesti Energial ehitustöödega jätkata, tuginedes viimase väitele, et rajatist saab kasutada ka lihtsa puidupõletusjaamana. See väide on aga kas karjuv ebakompetentsus või lausvale.
    Energia tootmiseks kasutatav puidupõletustehnoloogia on mitu korda odavam 1,5miljardilisest jäätmepõletusrajatisest. Pole majanduslikku põhjust rajada puidupõletusjaam jäätmepõletusjaama projekti järgi, kuna nad on tehnoloogiliselt väga erinevad. Seega on alust oletada, et tõkendi puudumisel jätkatakse puidupõletuse sildi all jäätmepõletusjaama arendust.
    Vähem kui aasta tagasi juhtisime tähelepanu selle jäätmepõletusjaama rajamise plaani üldisematele tõsistele puudujääkidele, läbimõtlematustele ning riskidele. Toonaseid sõnavõtte oli lihtne ignoreerida, sest lihtsalt sai öelda, et oleme vaid "huvitatud osapool", seega konkurentsivõitlus. Mitte kellelgi peale "huvitatud osapoolte" aga pole piisavalt kogemust, et julgeda ja olla võimeline neis küsimustes arvamust avaldama.
    Tänavu kaebasid kohalikud elanikud, kelle hinnangul eksiti projekti jõuga läbisurumisel rängalt kehtivate seaduste ning kohalike ja riiklike huvide vastu, Eesti Energia kohtusse. Esimese astme kohus tõkestas ehituse, kuid ringkonnakohtu septembrikuine otsus taaslubas selle, tuginedes Eesti Energia väitele, et nad ehitavad rajatised valmis ja kui hiljem jäätmete põletamiseks luba ei saa, siis hakatakse lihtsalt hakkpuitu põletama.
    Esiteks on kohtule esitatud ekslikud väited. Jäätmekäitlusturust mööda minev puidupõletuslahendus vajab teistsugust tehnoloogiat ja puhastusseadmeid ning on teistsuguste keskkonnamõjudega, eeldades seega eraldi planeerimist ja kooskõlastusi. Teiseks tähendab see, et sõltumata sellest, kuidas kulgeb vaidlus sisuliselt, ei ole tänu investeeringu suurusele paari aasta pärast mitte kellelgi enam taganemisteed - 1,5 miljardit krooni on väga suure avaliku huviga investeering.
    Paratamatult tundub, et EE juhid on võtmas täiesti teadlikku, küsitavat ja jõupositsioonilt kavandatud finantsriski. Kompleksloa vaidluse kaotamise korral võivad minna raisku sajad miljonid kroonid, sest tehtud investeering ei oleks tulevikus sihipäraselt kasutatav. Selmet saada jäätmete vastuvõtul igalt tonnilt kuni 600 krooni tulu, kaasneks iga hakkepuidu tonni ostuga ca 500kroonine kulu.
    Teema teine pool puudutab juba varasematel aastatel esile kerkinud küsimusi seoses keskkonnakaitsega, riskide hajutamisega ja turukonkurentsiga väikeriigis. Tänu projekti pikaealisusele tuleks kaaluda ka ökoloogilisemaid või vähemalt võrreldavaid, kuid odavamaid lahendusi.
    Teine ja palju põhimõttelisem küsimus on, et kas riigifirma peab tõesti ajama asju kasutades alatuid jõuvõtteid, hiilides mööda seadustes sätestatust ning võtma põhjendamatult kõrgeid riske? Ehk võiks riigifirma olla ärieetika eeskujuks?
    Jäätmeenergiaplokk hakkab jäätmetest energiat tootma.
    Tegelikult on Eesti Energia alates 2006. aastast sellest sageli rääkinud ning jäätmete kasutamine energia tootmiseks on eesmärgina sees ka riigi jäätmekavas. Vaatamata väsimatule kommenteerimisele nii meedias kui ka kohtumistel kohalike elanikega, ei saa me pahaks panna jätkuvaid konkurentide katseid avalikkust eksitada ning otseselt või kaudselt meie projekti torpedeerida. Tegemist on ikkagi nii soojuse-, prügi- kui ka veeteenuseid pakkuva rahvusvahelise kommunaalhiiuga, kelle praegu paljuski monopoolsele turule me tarbijatele odavamat hinda toova keskkonnasõbraliku äriprojektiga oleme sisenenud.
    Hiljuti ilmus ühes lehes suur pealkiri: Iru elektrijaamas võidakse prügi asemel puitu põletada. Kes pealkirjast edasi artikli lõpuni loeb, saab ka ülevaate peibutusväite tegelikest tagamaadest. Jah, Iru uues plokis võib varukütusena puitu põletada, kuid see ei ole pikas perspektiivis selliste kallite (1/3 investeeringust) puhastusseadmetega tasuv. Eesti Energia ei soovi kohtute sõltumatuse tõttu meiega seotud kohtuotsuseid kommenteerida, kuid artikli rõhuasetusest segadusse sattunutele siin rahustuseks kinnitame ka täna üle, et Iru elektrijaama uues energiaplokis võtame kasutusele jäätmete energia.
    Siin võikski punkti panna, kui ei oleks veel ühte küsimust - jäätmete põletamiseks peab ka parima võimaliku tehnoloogiaga jäätmeenergiaplokiga Iru elektrijaam taotlema uue kodumaist kütust sisaldava keskkonnaloa. Kui täna töötab Iru elektrijaam maagaasil ja reservkütusena on lubatud masuut, siis tulevikus oleks lisatud ka jäätmed ning reservkütusena biokütus (puiduhake, turvas, põhk jms). Nagu täna ei küta me igapäevaselt masuuti (seda indikeeriv tume suits kerkib korstnast vaid üksikutel Konkurentsiameti palvel toimuvatel katsetuspäevadel), siis tulevikus ei hakka meie hoovi sõitma ka hakkekoormad. Nii jääb meie elektrijaamast ületee paiknev ja rahvusvahelisele kommunaalhiiule kuuluv biokütusel elektrijaam ka edaspidi piirkonnas üksi suures mahus puidutarbijaks (tarbides igapäevaselt rohkem puiduhaket kui näiteks Narva elektrijaamad).
    Jäätmeenergiaploki rajamine on iseseisev äriprojekt, mis võib Eesti Energia kontsernilt saada vaid mõistliku intressiga laenu (ja mitte "tasuta raha'". Kuid erinevalt teistest jäätmetega seotud tulevikuprojektidest ei võida sellest üksnes meie ettevõte, vaid võidavad ka paljud Eesti elanikud alanevatest kommunaalhindadest ja Eesti loodusel saab tulevikus olema kergem hingata.
    Võib-olla ongi küsimus selles, et tavaliselt tegelevad samalaadsete projektide algatamisega kohalikud omavalitsused ning energiaettevõte initsiatiiv on olnud turuosalistele ootamatu. Ka siinsamas avaldatud artikkel on näide, kuidas üks hiidettevõte ei taha uskuda, et väiksema ulatusega energiafirmal võib olla oskust äriliselt mõelda ja tulevikulahendustega tegeleda.
    Kui jäätmeplokk 2013. aastal käivitub, on ju küsimus uus: kes suudab soodsamalt Irusse jäätmeid tarnida ning ka hindade vähenemise Eesti elanike prügiarvetele edasi peegeldada? Ehk on jäätmekäitlejatel mõistlikum keskenduda oma äri efektiivistamisele või ümberkujundamisele, et olla ka ladestamisajajärgu lõppedes edukas ja meiega koostöös jäätmeturu arengust midagi võita?
    Autor: Argo Luude
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Infoturbe ekspert: identiteedivargusi on rohkem kui maailmas inimesi, teadlikkus peab tõusma
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
Tänavust infoturbeaastat iseloomustavad uued ründeviisid, kasvav identiteedivarguste arv, keerukamaks muutunud ründed ning digitaalse tarneahela riskid, kirjutab IT-ettevõtte Datafox infotrube juht Janar Randväli.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Rakvere ettevõtja ja Eesti 200 poliitik kandis lastelaagri raha enda osalusega firmasse
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.
Rakvere ettevõtja ja endine Eesti 200 Rakvere osakonna esimees Rainer Miltop kandis Ukraina-Eesti laste ühislaagri korraldamiseks mõeldud raha enda firma arvele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.