Prügi elektriks või prügilasse

Eesti Energia kas eksib või blufib. Eesti ettevõtluseetika on tugeva löögi alla sattunud, sest Eesti Energia kallis ja küsitav monopoolne prügipõletusprojekt liigub takistamatult läbi seaduste nagu tanker läbi jää.

Septembris juhtus Eesti Vabariigis midagi kummalist. Kohus tõkestas kohalike elanike kaebuse alusel jäätmepõletusjaama rajamise Irusse. Kavandatav jaam põletaks ligi kolmveerandi Eesti prügist. Ringkonnakohus aga lubas Eesti Energial ehitustöödega jätkata, tuginedes viimase väitele, et rajatist saab kasutada ka lihtsa puidupõletusjaamana. See väide on aga kas karjuv ebakompetentsus või lausvale.

Energia tootmiseks kasutatav puidupõletustehnoloogia on mitu korda odavam 1,5miljardilisest jäätmepõletusrajatisest. Pole majanduslikku põhjust rajada puidupõletusjaam jäätmepõletusjaama projekti järgi, kuna nad on tehnoloogiliselt väga erinevad. Seega on alust oletada, et tõkendi puudumisel jätkatakse puidupõletuse sildi all jäätmepõletusjaama arendust.

Hiljuti ilmus ühes lehes suur pealkiri: Iru elektrijaamas võidakse prügi asemel puitu põletada. Kes pealkirjast edasi artikli lõpuni loeb, saab ka ülevaate peibutusväite tegelikest tagamaadest. Jah, Iru uues plokis võib varukütusena puitu põletada, kuid see ei ole pikas perspektiivis selliste kallite (1/3 investeeringust) puhastusseadmetega tasuv. Eesti Energia ei soovi kohtute sõltumatuse tõttu meiega seotud kohtuotsuseid kommenteerida, kuid artikli rõhuasetusest segadusse sattunutele siin rahustuseks kinnitame ka täna üle, et Iru elektrijaama uues energiaplokis võtame kasutusele jäätmete energia.

Siin võikski punkti panna, kui ei oleks veel ühte küsimust - jäätmete põletamiseks peab ka parima võimaliku tehnoloogiaga jäätmeenergiaplokiga Iru elektrijaam taotlema uue kodumaist kütust sisaldava keskkonnaloa. Kui täna töötab Iru elektrijaam maagaasil ja reservkütusena on lubatud masuut, siis tulevikus oleks lisatud ka jäätmed ning reservkütusena biokütus (puiduhake, turvas, põhk jms). Nagu täna ei küta me igapäevaselt masuuti (seda indikeeriv tume suits kerkib korstnast vaid üksikutel Konkurentsiameti palvel toimuvatel katsetuspäevadel), siis tulevikus ei hakka meie hoovi sõitma ka hakkekoormad. Nii jääb meie elektrijaamast ületee paiknev ja rahvusvahelisele kommunaalhiiule kuuluv biokütusel elektrijaam ka edaspidi piirkonnas üksi suures mahus puidutarbijaks (tarbides igapäevaselt rohkem puiduhaket kui näiteks Narva elektrijaamad).

Jäätmeenergiaploki rajamine on iseseisev äriprojekt, mis võib Eesti Energia kontsernilt saada vaid mõistliku intressiga laenu (ja mitte "tasuta raha'". Kuid erinevalt teistest jäätmetega seotud tulevikuprojektidest ei võida sellest üksnes meie ettevõte, vaid võidavad ka paljud Eesti elanikud alanevatest kommunaalhindadest ja Eesti loodusel saab tulevikus olema kergem hingata.

Võib-olla ongi küsimus selles, et tavaliselt tegelevad samalaadsete projektide algatamisega kohalikud omavalitsused ning energiaettevõte initsiatiiv on olnud turuosalistele ootamatu. Ka siinsamas avaldatud artikkel on näide, kuidas üks hiidettevõte ei taha uskuda, et väiksema ulatusega energiafirmal võib olla oskust äriliselt mõelda ja tulevikulahendustega tegeleda.

Kui jäätmeplokk 2013. aastal käivitub, on ju küsimus uus: kes suudab soodsamalt Irusse jäätmeid tarnida ning ka hindade vähenemise Eesti elanike prügiarvetele edasi peegeldada? Ehk on jäätmekäitlejatel mõistlikum keskenduda oma äri efektiivistamisele või ümberkujundamisele, et olla ka ladestamisajajärgu lõppedes edukas ja meiega koostöös jäätmeturu arengust midagi võita?

Autor: Argo Luude