• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastne eritehnika hakkab tasahilju maale tulema

    Spetsiaaltehnika müük hakkas kukkuma 2008. aastal ja mõjus toona eriti drastiliselt, sest 2007. aasta oli olnud säärase tehnika müüjate jaoks absoluutne hiilgeaeg.
    Üks esimesi julgeid on AS Mecro, mille hoovile jõudsid paari nädala eest JCB uue põlvkonna laadurekskavaatori vastsed mudelid, millest ühele Lätis juba ostjagi olemas. Kinnisvaraarendused hakkavad unest ärkama ning seetõttu usuvad diilerid, et peagi puhkeb taas õide ka nende äri.
    Kuigi praegu haigutab Mecro laoplatsil veel tühjus, loodab ettevõtte ehitustehnika divisjoni direktor Aare Meister selle kevadeks, kui saabub tehnikamüügi hooaeg, taas uute masinatega täita.
    "Võtsime riski ja tõime üle pika aja kohale neli uudset laadurekskavaatorit," selgitas Meister. "Kevadel läheme nendega messidele ja loodame sellele mudelile müügiedu, sest kinnisvaraarendajad tõstavad tasapisi pead - maja valmimisele eelneb ju mullatööde 0-tsükkel, paigaldada tuleb trassid jmt ning need tööd tuleb ära teha ammu enne, kui majast pole midagi olemas ja selle müügini kulub veel aega."
    Meister usub, et ehitustegevus peab järgmisel aastal hoogustuma, kuna paljudeks töödeks eraldatav euroraha lõpeb 2012.-2013. aastal otsa ning tellijad ja ehitajad lihtsalt peavad kiirustama, et sellest osa saada.
    Ta nentis, et buumi ajal ostetud masinatest läks ühel või teisel põhjusel sundmüüki või saabus diilerile tagasi suhteliselt väike arv - kui aastatel 2004-2007 müüdi Eestis umbes 1500 ehitustraktorit, siis loobuma oli neist sunnitud vaid 3% ostjatest.
    OÜ Laadur tegevdirektor Fred Märtsoo tunnistas, et ehitusmasinate müük oli tänavu esimesel poolaasta olematu, müüdi laos olevaid masinad ja müüdud said need, millele tehti suur allahindlus. Poole aasta müük oli 70-80 ühikut.
    "Tuleb arvestada, et ehitusmasinate müük on Eestis väga sesoonne - märtsis-aprillis müüakse keskmiselt 80% kogu aasta müügist, muul ajal ostetakse ainult neid masinaid, mis seotud konkreetse projektiga või ei ole ehitusega üldse seotud," selgitas Märtsoo. "Viimasel paaril aastal on kõik tootjad, kes varem tootsid masinaid ka lattu, neid väga agressiivselt müünud ja suutnud suurema osa laovarudest likvideerida, alles on jäänud üksikud spetsiifilised vähese nõudlusega masinad."
    Märtsoo on seda meelt, et järgmiseks aastaks võib prognoosida nõudluse kasvu, sest masinaid on juba praegu puudu ja mõnele objektile ei pruugi enam sobivat tehnikat jätkuda.
    Samas on müüjate jaoks suur probleem, et nn turumood on pidevas muutumises - praegu lattu tellitud masinad võivadki lattu seisma jääda, kuna täpselt prognoosida, milliseid masinaid vajatakse, on väga raske.
    "Tekkinud on olukord, mis sarnane buumi tipphetkega - masinaid ei ole kohe saada, tarneajad on pikad ja hinnad tõusevad. 2011. aastal kindlasti 3-10%," rääkis ta. "Ostja turust on saanud ootamatult jälle müüja turg, kuigi põhjused on teised - kogu tarneahela puhvrid on tühjaks müüdud - mitte ainult masinatootjate laod pole tühjad, vaid ka komponenditootjate laod on samamoodi tühjad - kohe ja kiiresti ei saa pea ühtegi detaili."
    Hiljaaegu uue Komatsu laadurekskavaatori Eesti lattu toonud ASi Baltem juhatuse esimees Meelis Mitt tõdes, et 2007. aastal olid kõikidel müüjatel suured laovarud, sest keegi ei oodanud nii suurt langust.
    "2008. aasta lõpus püüti müüa minimaalse marginaaliga, kuna kukkumise ulatus oli veel hoomamata," meenutas Mitt. "Kui hakkas teadvusesse jõudma tõsiasi, et turul puuduvad ostjad, asuti müüma laohinnaga või alla selle ja kellele iganes, ka väljapoole Baltimaid. Eelkõige Poola, kus nõudlus näitas kasvu."
    Ostjate kadumine tingis selle, et diilerid olid valmis müüma tehnikat isegi kuni 30% alla omahinna. Mitt märkis, et selle tulemusena õnnestus lahti saada ülemäärastest varudest.
    "Praegu on müüjatel vaid mõned üksikud masinad alles, mida saab veel nn madala hinnaga," nentis ta.
    ASi INTRAC Eesti turundusspetsialisti Kaile Lilleoja hinnangul näitab Eesti rasketehnika turg selgeid elavnemise märke.
    Näiteks INTRACi Läti ja Leedu sõsarfirmade andmetel on huvi rasketehnika soetamise vastu Eestis mitu korda suurem sealse olukorraga võrreldes.
    "Ka meie uute masinate laoseis oli vahepeal nullilähedane, kuid uued on juba kohal või kohe saabumas. Kusjuures uued masinad on tellitud lao täienduseks, mitte konkreetse kliendi soovil," lausus Lilleoja. "Seda, et turg on elavnemas, näitab masinamüüjate julgus panna raha uute masinate alla kinni, kartmata, et masinad teadmata ajaks kätte jäävad."
    Ta lisas, et ka kasutatud tehnika müük on hoogustunud - kliendid kas ostavad masina välja või võtavad selle pikaajalisele rendile, sageli sooviga pärast rendiperioodi lõppemist masin välja osta.
    Tänavu kaheksa kuuga telliti Eestisse 108 tõstukit, mis võrreldes 2009. aastaga on poole rohkem.
    Samas moodustab olulise osa müügist aprillis tellitud üks suurem tehing laotõstukitega.
    Tõstukite puhul on tarneajad pikenenud ja pikenevad üha, kuna laod ja kõik tarneahela puhvrid on tühjad, samuti on oodata hindade tõusu. Kui varem muudeti hindu kord aastas, siis nüüd vähemalt igas kvartalis. 2011. aastal on oodata mitme suure tõstukipargi väljavahetamist, seega müüginumbrid peaksid tulema tänavusest suuremad.
    Uno Villberg, ASi Baltem müügijuht
    Selle aasta jooksul on õnnestunud ladudest ära müüa suurem osa nii uutest kui ka kasutatud masinatest. Kindlasti tuleb varsti hakata midagi uuesti tellima, sest kui suvekuud olid meie sektoris vaiksed, siis alates septembrist on tunda elavnemist.
    Tõusuruumi muidugi on, sest kogu Eesti turul on Euroopa Ehitusmasinatööstuse Komitee (CECE) statistika põhjal septembri lõpu seisuga müüdud kokku vaid napilt üle 80 uue ehitus- ja mullatöömasina. Võrreldes eelmise aastaga on siiski juba väike tõus (2009 sama seisuga oli müüdud 65 masinat), kuid üldplaanis on ehitusmasinate turg veel umbes kümne aasta taguses seisus.
    Mõned kohalikud edasimüüjad polegi suutnud keerulisi aegu üle elada ja on lõpetanud pankrotiga, pannes keerulisse seisu ka nende masinate praegused omanikud. Tuntumate kaubamärkide esindajad aga jätkavad ja olulisi muudatusi jõuvahekordades toimunud pole.
    2011. aasta peaks tulema juba veidi parem.
    Tauri Kakko, ASi INTRAC Eesti John Deere müügijuht
    Metsandussektor on juba umbes aasta olnud aktiivne. Olukord hakkas normaliseeruma ja puidu hinnad tasapisi kosuma 2009 sügisest.
    Hea (isegi liiga külm) talv hoogustas Eesti jaoks protsessi veelgi, kuna võimaldas teha raieid ka neis metsades, kus see muidu oli raskendatud. Sellega kaasnes ka masinamüügi ja eriti varuosade müügi kosumine. Uusi masinaid on sel aastal kõik müüjad kokku müünud paarkümmend.
    2011. aastaks on INTRAC Eestil juba kokku lepitud kuue masina tarne. Kasutatud masinate kohta täpset hinnangut anda on keeruline - 2010 pakun, et müüdi 50 ringis, meie müüsime praeguse seisuga 17. Uute müük ilmselt järgmisel aastal hoogustub, julgen ennustada, et isegi 1,5-2 korda. Põhjus on suurem hulk RMK viie aasta hankeid, kus on nõutud korraliku tehnika omamine.
    Aare Meister, ASi Mecro ehitustehnika divisjoni direktor
    Müügimahu kadumine tähendas võitlust ellujäämise eest. Traktoritehased töötasid minimaalsel koormusel, müüjatel tuli hommikust õhtuni otsida kompromisse, langetada hinda, leida uusi tegevusi.
    Paljud tehnikaostud jäävad pankade konservatiivsuse taha - finantseerimistingimused on kõvasti karmistunud. Näiteks ehitusmasina ostja või liisija peab arvestama 15-25% suuruse sissemaksega. Bilanss pole panga silmis enam mingi argument, sest bilansiline seis ei ole enam ühelgi ettevõttel hea. Nii ongi praeguse aja tehnikaostjad sellised, kes teevad seda omavahenditega ja ostavad masina välja või siis maksavad selle eest müüjaga kokku leppides näiteks aastase järelmaksuga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).