Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti mööblitootjate käest lastud võimalus

    "IKEA roll Leedu mööblitööstusele on üüratu," kirjeldab Leedu ettevõtluse arendamisega tegeleva Invest Lithuania peaanalüütik Dalius Simenas. "Enne kriisi teenisid mööblitootjad kaks kolmandikku eksporditulust IKEA keti kaudu. On näha, et see jätkus ka selle aasta esimeses pooles."
    Simenase sõnul korvas mööblihiiu kaudu tehtud eksport kohaliku turu kahjumid. "Meie tootjad võitsid koos IKEAga, sest madala hinnaga kvaliteetmööbel oli nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika tarbijate jaoks eriti kokkukuivavate sissetulekute ja ebakindluse ajal palju atraktiivsem." Leedus on kümneid mööblitootjaid, kes on kasvanud IKEA-le tarnijaks olemise kaudu.
    "IKEA on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud firmad võivad allhanke kaudu olla osaks rahvusvahelise edu ahelast," lisab analüütik.
    Leedu IKEA-le toetuva mööblitööstuse kasuks räägib ka statistika. Viimase viie aasta jooksul on Leedu mööbli ja teiste sisustuskaupade eksport kasvanud 11%, samas kui Eestis vaid 4% ja Lätis 3% võrra vähenenud. Ka kriisiaastail on Leedu mööblitööstus olnud regiooni võitja - mööbliekspordis on nad kaotanud 15%, Eesti veidi enam - 18%, Läti ekspordib aga koguni kolmandiku võrra vähem mööblit.
    Võib oletada, et kui Eestis oleks IKEA mööblitarnijaid, võiksime troonida Baltimaade mööbliekspordis esikohal. Eesti mööblitootjad ei paista Rootsi suunas aga vaatavatki.
    "Ma pigem arvan, et IKEA rong on Eesti jaoks läinud," ütleb Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees, Standardi üks omanikke ja turundusjuht Priit Tamm.
    Tamm meenutab, et veel kuus-seitse aastat tagasi tegid Eesti mööblitöösturid IKEA-le allhanget, kuid siis otsustas IKEA Eestist allhanke odavamatesse riikidesse viia. Siinsed mööblitöösturid seisid valiku ees, kas keskenduda mastaapsetele jaekettidele nagu IKEA või hakata välja töötama oma brände.
    Tamme sõnul eeldaks koostöö Ikeaga ainult sellele kliendile keskendumist, mis tähendab, et kogu äriplaani struktuur, ettevõtte filosoofia peakski rajanema põhimõttel "IKEA pluss teised suured jaeketid". "Kui IKEA-lt lepingu saad, siis sealt tulevad ka meeletud mahud, aga neid tuleb osata õigesti juhtida."
    Ta lisas, et 2002.-2003. aasta paiku tehti Eestis allhanget aastas ligi 100 miljonit krooni - nii väikestest mahtudest pole maailma suurim sisustuskaupade kett huvitatud.
    Tamm lisab, et Eesti mööblitööstus on IKEAst loobudes end ise n-ö väikseks arendanud. Kümnendi esimesel poolel kurdeti IKEA hinnapoliitika üle ja räägiti IKEAst kui tondist, aga IKEAga koostöö oleks eeldanud tarnijailt endilt juurdeinvesteeringuid nii tootearendusse kui ka tarnimisse.
    Tamme sõnul on ka selge, et IKEA ei planeeri koostööd tootjatega sellisena, et allhankijad iga paari aasta tagant pankrotti ajada. Ta lisab, et IKEA peab ka maksetähtaegadest korralikult kinni. Standardil endal kadus kümnendi algul kasvama hakanud büroo- ja hotelliprojektide realiseerimise taustal huvi IKEAga jätkata.
    ASi Tarmel juht Aare Paloots ütleb, et ka neil on IKEAga koostööst juttu olnud, aga kuna kaalukategooriad on erinevad, pole sellest asja saanud. Palootsa sõnul seisneb oht selles, et IKEA muutub domineerivaks ostjaks. "Ja vähemalt mööblitööstuses oli küll nii, et igal aastal pidid hinnad langema. Ja kui ei langenud, viidi hanked siit ära. Me oleme Eestis juba kaks korda selle reha peale astunud."
    Ka Paloots ütleb, et IKEAga koostööks peab tegemist olema suure ja efektiivse massitootmisega, aga suuri mööblitootjaid Eestis praktiliselt ei leidu. Tarmel ise näeb endal piisavalt kliente ka väiksematel ja lähematel turgudel.
    Tamm nimetab mitmeid põhjusi, miks Baltimaades on IKEAga koostöö läinud leedukate kätte. "Üksi asi, et Leedu kulubaas on teine, aga leedukad oskavad ka eestlastest suuremalt mõelda. Neil on olnud kuningas, nad on katoliiklased - mentaliteet on teine." Ta lisab, et Leedus on nõukogude ajast ka suuremad tehased, mis on võimaldanud neil minna suurte mahtude tootmise teed.
    3-5 aasta jooksul võib Leedu saada Baltikumaade esimese IKEA poe.
    Mõni nädal tagasi arutasid rahvusvahelised jaemüüjad Riias selle üle, kuidas tuua suurkette, nagu IKEA ja H&M Balti riikidesse. Biznes & Baltija vahendas Läti kaubanduskeskuste ameeriklasest omaniku Jerry Wirthi sõnu, kelle arvates kasvab jaemüüjate huvi Balti riikide vastu alates järgmisest aastast, kui Eesti võtab kasutusele euro.
    Vähemalt IKEA gruppi paistab see asjaolu küll külmaks jätvat. Ettevõtte pressiesindaja Charlotte Lindgren ütles Äripäevale, et neil pole ühtki plaani lähiajal avada poodi Eestis ega ka Lätis. "Kuid me jälgime lähemalt Leedu turul toimuvat ning IKEA pood võiks seal reaalsuseks saada kolme kuni viie aasta jooksul," lisas ta.
    Rootsi mööblihiiuga koostööd tegevad Eesti allhankijad kirjeldavad IKEAt kui sõnapidajat ja korrektset partnerit, kellega äri ajamine kulgeb ladusalt. Kontserni hinnasurves ei näe nad midagi eriskummalist ja soovitavad tootjatel pigem peeglisse vaadata.
    "Esimesel momendil võib tõesti tunduda, et nad pigistavad," ütleb 15aastase IKEA-kogemusega ASi Wendre juht Vahur Roosaar. "1990. aastate lõpus ju räägiti IKEAst kui vereimejast, kes võtab tarnijast viimast ja ajab siis ta varem või hiljem pankrotti. Aga ka IKEA on muutunud ega taha mitte eri tootjate juures n-ö ringi šopata, vaid hindab järjest rohkem strateegilist partnerlust. Aga see saab toimida ainult siis, kui lastakse ka tarnijal areneda ja teenida," räägib Roosaar.
    IKEA-le teeküünlaid tootva Hansa Candle'i juhatuse esimehe Tarvo Mossi hinnangul on loomulik, et IKEA survestab tarnijaid hindadega. "Iga ostja esmakohus on küsida müüjalt nii odavat hinda kui võimalik," märgib ta. "Kui müüja usub, et on andnud oma parima ja et tema hind on konkurentsivõimeline, ja kui siis tuleb ka tellimus, oligi järelikult hind õige," ütleb Moss.
    "Kõik kliendid sooviksid osta materjali või toodangut odavamalt ja IKEA ei ole mingi erand," sõnab ka IKEA-le kasespooni tootva OÜ Valmose juht Heiki Vahermets. "Samas ei saa väita, et IKEA-l on kõige väiksemad hinnad."
    Vahermetsa sõnul tuleb neil konkureerida teiste Euroopa ja samuti Hiina spoonitootjatega, kuid hinna kõrval on tänapäeval väga oluline ka tarnekindlus, kvaliteedi stabiilsus ja isiklikud suhted.
    Wendre juht Roosaar lisab, et kui koostöö IKEAga tundub kahjumlik, siis tuleks iseendale otsa vaadata ja küsida, miks me ei tule selle hinnaga välja.
    "Teatud artikleid pole ka meil huvi teha, samas on nišid, kus meie süsteemid pakuvad konkurentsivõimelist paketti. Kui meie tulemusi vaadata, siis oleme ju läbi aegade kasumis olnud. Järelikult on võimalik raha teenida," ütleb Roosaar.
    Tarnijate sõnul nõuab IKEA rangelt, et tootja ehitaks oma süsteemid efektiivselt üles. "Mingit mustkunsti siin ei ole - tuleb lihtsalt olla selle ala efektiivseimate tootjate hulgas," kirjeldab Moss IKEA-le sobilikku tootjat. "IKEA-le ei ole võimalik öelda, et ma olen harjunud enda peale rohkem kulutama."
    Kuigi Wendre koostööpartnerite seas on ka teisi suuri rahvusvahelisi jaekette, nagu näiteks Carrefour ja Tesco, on IKEA kõige pikaajalisem ja suurem klient. Roosaare sõnul on koostöö seetõttu ka kõige läbimõeldum ja süsteemid on aegade jooksul vastavalt teineteise vajadustele välja arendatud. "Teistega sellele tasemeni jõudmine võtab ikka tükk-tükk aega," ütleb Roosaar.
    Efektiivsusesse investeerimine võib Roosaare sõnul aga saada vahel ettevõtetele takistuseks, sest investeeringud tehnoloogiatesse, masinatesse ja inimestesse ei tule tagasi ühe aastaga.
    Aga kui tootmine juba efektiivselt käima saadakse, on tootjate sõnul IKEAga lihtne igapäevaselt äri ajada. "Siiani on nad kõigest kinni pidanud, mida on lubanud. Nad annavad pikalt ette tootmisplaani ja nende maksmiste järgi võib kella õigeks panna," räägib Moss ja lisab, et IKEA on ka üks vähestest, kes teab, mida ta osta tahab - millist toodet ja millise kvaliteediga.
    Ka kaks ja pool aastat IKEA-le patju tootnud Delux OÜ juht Göran Sjöholm meenutab koostööd IKEAga ainult heade sõnadega. "Me õppisime neilt palju tootmise, logistika, turvalisuse ja töötingimuste loomise kohta," ütleb ta. "Ja nad teatasid meile pool aastat enne lepingu lõpetamisest ette, et meie kui tarnija kahjumeid ära hoida."
    Koostöö lõppes seetõttu, et IKEA otsustas keskenduda kahele-kolmele tarnijale Euroopas ja Delux jäi nende jaoks liiga väikseks ja ettevõte ka ise keskendus teistele toodetele.
    Kokkuhoid logistikakuludelt, kiiremad tarnetähtajad ja lihtsam omavaheline suhtlemine on IKEA-le tarnijate hinnangul Euroopa tootjate eelised Hiina ees.
    Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul on nii IKEA kui ka teiste suurte tegijate puhul näha, et usaldusväärseid partnereid otsitakse järjest rohkem Euroopast. "See on selge trend ning Ida-Euroopa ja meie jaoks on see suur võimalus," märgib ta.
    Üks Euroopa eeliseid on kokkuhoid logistika pealt. Wendre ehitas viis aastat tagasi Pärnusse lao, kust tekid-padjad viiakse otse suurematesse IKEA kauplustesse või transiitladudesse üle Euroopa. "Valmistooteid pole mõistlik kaugele transportida," selgitab Roosaar. Ta lisab, et lähemal asuvad tarnijad suudavad kiiremini tarnida, omavaheline suhtlus on lihtsam ja tooted sageli kvaliteetsemad.
    Ka Hansa Candle'i juht Tarvo Moss usub, et tarne kiirus ja -kindlus on ühtedeks eelisteks, miks IKEA endiselt allhankijaid Euroopast otsib. IKEA õhutab tootjaid peale efektiivsema tootearenduse ka logistikakulude säästmisele ja näiteks Skandinaavias tarnib Hansa Candle oma küünlad otse poodidesse.
    IKEA-le salvrätikuid tootva Horizon Tissue OÜ juht Vishal Tulsian nõustub Roosaarega selles, et Euroopa tarnijatelt ostmisel on peale tarnekiiruse plussiks ka toodete kvaliteet. "Euroopal on endiselt teatud tehnoloogilised eelised kindlale turule mõeldud toodete osas. Näiteks meie trükitud salvrätid on disainitud spetsiaalselt igale Euroopa riigile, mille tarnijad me oleme," märgib Tulsian. "Kuna Eesti on strateegiliselt lähedal ülejäänud Euroopale, on siit ka lihtsam välja selgitada, millised on nende riikide nõudmised toodetele."
    Horizon Tissue on hea näide ka Aasia-Euroopa-suunalises tarnimisest vastuvoolu ujujast, sest nende toodangut eksporditakse ka Aasiasse.
    Euroopa eeliseks võib pidada ka seda, et siin regioonis on väidetevalt vähem probleeme loodus- või tööjõuvaenulike tootjatega ja IKEA püüab end näidata loodusest ja tööjõust hooliva ettevõttena.
    Üldiselt meeldiks meile ennekõike näha ikka seda, et meie tootjad omatoodanguga Euroopas kanda kinnitavad ja oma kaubamärgi all tuntust koguvad.
    Allhanked aitavad ettevõtetel eeskätt raskemaid aegu üle elada, tagades garanteeritud tootmismahuga teatud kindluse. Ettevõttel jäävad olemata ka müügi-, turundus- ja tootearenduskulud. Kuid selle mudeli teed minnes peab samas olema tähelepanelik, et allhangete osa kogutoodangust liiga suureks ei paisuks, iseäranis kui väikeettevõte väga suurele ettevõttele allhanget teeb.
    Samas on allhankel väga madal rentaablus. Vahel võib probleem olla ka liiga suurtes tootmismahtudes. See ja madal pakutav hind võivad olla põhipõhjuseks, miks IKEA-l Eestis on vähe allhankijaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.