Välisesinduse abi kasutatakse vähe

Välisministeeriumi äridiplomaatia ja analüüsi büroo juhi Jaan Reinholdi hinnangul on Eesti välisesindused jäänud teenimatult kõrvale sellest ringist, kellelt ettevõtja küsib abi välisturule sisenemisel. "Ikka minnakse ise jalgratast leiutama, kuigi võiks kõigepealt kasutada meie välisesindusi sihtriikides," tõdes Reinhold.

Tema sõnul on igas Eesti välisesinduses diplomaat, kes tegeleb majandusküsimustega. "Varieeruvalt esindusest võib see olla ka suursaadik või konsul," lisas ta.

Reinholdi sõnul pole uuele turule sisenemine lihtne isegi siis, kui see esmapilgul tundub Eesti sarnane. "Mitmed toiduainetootjad märgivad, et isegi Skandinaavias on raske läbi lüüa, sest inimeste tarbimisharjumused on erinevad. Nii kohkutaksegi kiirelt ja loobutakse, kui tuvastatakse, et pakutavale konkreetsele tootele pole uuel turul nišši või ei suudeta hinnaga konkureerida," rääkis ta.

EVEA volikogu liige ja Olerexi tanklavõrgu juht Arne Sõna ütles, et on läinud ettevõtetega Lätti, Leetu, Valgevenesse, Jaapanisse, Hispaaniasse, Suurbritanniasse, Kanadasse, Islandile, Prantsusmaale. "Oleme kõikide turgude puhul välisesindustelt abi saanud," ütles ta.

Tema sõnul valmistasid majandusdiplomaadid ette pinnase kontaktide leidmiseks. "Aga ega ükski saatkond ega ükski inimene ei too kellelegi mingit äri sülle. Igaüks peab ikka ise kodutöö ja ettevalmistuse ära tegema, aktiivne olema, kultuuri ja riiki tundma," rääkis Sõna.

Suva juht Viktor Saarestik pole viimasel ajal saatkondadest abi küsinud. "Olen seda teinud 10-15 aastat tagasi, kuid siis ei olnud sellest mingit abi," rääkis ta. "Väliskontaktide otsimisega ja kaubale turgude avamisega tuleb tegeleda tõsiselt ning ma ei arvagi, et see on saatkonna funktsioon."

Samas tõdes Saarestik, et Suva poole on saatkondade toetusel pöördunud mitme firma esindajad. "Mitte iga päev, kuid on ette tulnud," lisas ta. Saarestiku sõnul on Eesti saatkond Portugalis ja Ukrainas samuti palunud nende käest tooteid, et neid seal tutvustada, kuid sellest pole ühtegi otsekontakti sündinud.

ASi Värska Vesi juht Urmas Jõgeva märkis, et nad on mingil määral EASi abi Venemaal, Soomes ja Rootsis kasutanud. Välisministeeriumi välisesinduste abi me pole kasutanud," tunnistas ta. "Seda varianti pole varem pähe tulnud." Edaspidi lubas ta seda kaaluda.

Ettevõtjaid tuleb tõesti julgustada välisriikidesse minekul abi küsima. Kaubanduskoja igapäevatööst näeme, et abi kasutatakse rohkem algfaasis, kui minnakse uuele turule, just esmaste kontaktide loomiseks.

Edasi saavad ettevõtjad ise väga hästi hakkama ning mõned on väga süsteemsed oma klientide leidmisel ja hoidmisel. Aga just esmase kontakti loomisel, turu esmasel külastusel on mõistlik seda teha grupiviisiliselt, ühiselt, nii et keegi korraldab programmi ning loob esialgsed kontaktid. Just suhete alustamise puhul tasub ettevõtlusorganisatsioone ja riigistruktuure ära kasutada. Ettevõtjad peaksid rohkem tähelepanu pöörama ettevalmistavale faasile, kodutöö tuleb tihti põhjalikumalt ära teha, et hiljem ei tuleks mingis detailis või täitumata ootuses pettuda.