• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 14.12.10, 08:49

Parts kaitseb KENA tegevust

Roheliste initsiatiivil loodud kliima- ja energiaagentuurist (KENA) ei tohiks kujuneda tavapärane riigiasutus, tahame agentuuri näha eraldiseisva institutsioonina, sõnas ütles majandusminister Juhan Parts.
20. septembril andis riigikogu saalis agentuuri tegevuse kohta oma hinnangu riigikontrolör Mihkel Oviir. Tema sõnul eraldati KENA loomiseks riigieelarvest 86 miljonit krooni ilma selge eesmärgita, samuti tekitasid Oviirile muret agentuuri raha kasutamisega seotud otsused.
Parts kommenteeris, et on mitmes küsimuses riigikontrolöri arvamusega nõus. "See on suure potentsiaaliga asutus, tulevikku vaatav, analüüsiv, vajalik kompetentsikeskus," märkis minister eile riigikogus.
"KENA ei peaks olema Kredexi osakond, vaid peaks tegutsema iseseisva agentuurina," sõnas ta ja lisas, et peab kaaluma, kuidas see on kõige mõttekam. Kuid agentuuri tegevus on asjakohane, rõhutas Parts.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson küsis majandusministrilt järgmise aasta eelarves KENA rea puudumise kohta. "Tahame agentuuri näha eraldiseisva institutsioonina, kus on kulud ja tulud. Me ei taha, et agentuur on riigieelarveline asutus, mis ainult kulutab - sellest ei tohiks kujuneda tavapärane riigiasutus," sõnas Parts.
Ta lisas, et KENAst on kujunenud koht, kelle ekspertide arvamusega arvestatakse, näiteks tehakse koostööd Riigi Kinnisvara ASiga ning see peaks teenima tagasi oma kulud, ent mitte kasumit.
"KENAst peaks kujunema analüütiline ja võimekas kompetentsikeskus.
Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on hea näide, kes teeb lepinguliselt uuringuid, raporteid, analüüse. Selline tegutsemine on mõistlikum kui anda eelarvest konkreetne summa raha," rääkis Parts.
Majandusminister pareeris ka kriitikat KENA nõukoja juhi, riigikogu liikme Marek Strandbergi suhtes. Tunnen Marek Strandbergi lapsest saati ja tean, et teda pole võimalik ära osta – ärge tehke talle liiga, sõnas Parts.
Taust* 2009. aasta teises lisaeelarves eraldati kliima- ja energiaagentuurile 86 miljonit krooni. Keerulises majanduslikus olukorras oli tegemist ootamatu otsusega, millest ei saanud aru ka rahandusminister Jürgen Ligi.
Kliima- ja energiaagentuuri toimimisest
* Lühikest aega tegutsenud agentuur on silma paistnud vaid skandaalidega. Agentuuri juhiks valiti Kristiina Rebane, kes oli roheliste erakonna liige. Agentuuri nõukoja esimees roheliste juhtivpoliitik Marek Strandberg.* Veel on tähelepanu saanud agentuur seoses viieliikmelise delegatsiooni majutuskulude katmisega Abu Dhabi viietärnihotellis. Delegatsiooni majutuskulud olid 165 000 krooni.* Septembris võis Äripäevast lugeda, et agentuur on sõlminud lepingu arendusnõunikuga, kelle tunnipalk on 600 krooni. Seejuures on sobilik meenutada, et Eesti keskmine brutotunnipalk oli antud hetkel 75,81 krooni. Kliima- ja energiaagentuuri nõustab käsunduslepingu alusel agentuuri nõukoja esimehe elukaaslane Katrin Idla.* Rahvusringhäälingu uudistest võis lugeda, et KENA kavatseb kulutada kuni üheksa miljonit krooni, et reklaamida toetusprojekte, mille teostamiseks neil tegelikult raha ei ole.Allikas: keskerakondlaste arupärimine majandusministrile

Seotud lood

Uudised
  • 18.12.10, 15:01
KENA palgaeelarve kasvab üle kolme korra
Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) palgaeelarve oli tänavu 2,5 miljonit krooni ning järgmisel aastal plaanib agentuur töötasusid maksta ligi 8 miljoni krooni eest.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele