Puhastustuli jätkub

Ka Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump näeb turuseisu lootusrikkama ja perspektiivikamana. "Ehitada on ju vaja ja ka raha on selleks tegelikult olemas. Ma mõistan ehitusettevõtjaid, kes võitlevad iga tellimise eest kuni kohtulahenditeni välja. Kuid ikkagi on kahju, kui loomiseks ja ehitamiseks mõeldud energia kasutult vaidlustele kulub," märkis Lump.

NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak kinnitas, et kuna majanduse allakäik on peatunud ja näha on juba kasvutrendi, peaks see mõne aja pärast olema tunda ka ehitussektoris. "Elamuehitus on varjusumast üles ärganud ja rahakotiraudade avanedes valmis kohe kiirendama. Liiga optimistlikke ehituspakkumisi enam ei tehta, ei all- ega peatöövõtjate poolt, kuid konkurents on jätkuvalt väga tihe," nentis ta.

Rajatiste ehitajad tunnevad end Aaki sõnul küll paremini, hoonete ehitajad peavad veel kõvasti pingutama. "Laias laastus võib öelda, et sektorist on puhastustuli üle käinud, kuigi mõnel turuosalisel on kustutustööd veel pooleli," lisas Aak.

Häid ehitajaid hakkab nappima. Harak loodab, et turg on sedavõrd klaarunud, et alapakkujaid on vähem. "Ehitajaid on vähemaks jäänud, kuid kahjuks ka häid tegijaid, sest paljud on leidnud rakendust väljaspool Eestit. Ja hinnad suurenevad, sest ega toorme, materjalide ja seadmete hinnad ei ole alla läinud, ikka kerivad ülespoole," märkis ta.

Lumpi sõnul võib hakata probleeme tekitama puudus headest ehitustöölistest. "Järjest rohkem hakkame kuulma rahulolematusest asjatundliku ja oma tööd hästi teha tahtva ehitustöölise puudumise pärast. Töötuid on justkui palju, kuid neid, kes tahavad teha tööd hästi ja olla oma eriala spetsialistid, on vähe. On masendav, kui noored ja elujõulised mehed on häiritud, kui selgub, et üle Eesti tuleb keskmise töötasu teenimiseks terve tööpäeva ulatuses korralikult tööd teha," rääkis Lump.

Eratellija jääb harulduseks. Merko Ehitus ASi juhatuse esimees Tiit Roben usub, et euro tulek ja üldise majanduskeskkonna vaevaline, kuid siiski paranemine toob kaasa positiivset ootust. "Eratellija jääb ka sel aastal haruldaseks nähtuseks, nii et ehitusettevõtetel tuleb põhiliselt loota riigihangete ja elukondliku kinnisvara arenduse peale. Ehitusettevõtetel, kes on suutnud likviidsust hoida, on kõik eeldused uueks kasvuks olemas," arvas Roben.

Ehitusmahud hakkavad küll kasvama, ent jätkub ka sisendhindade kasv.

Tänavu jätkub ka mullu alanud sisendhindade kasv. "Vaadates, kuidas ka 2010. aasta teises pooles on ehitusettevõtted riigihangetel alla omahinna pakkudes lepinguid võitnud, on selge, et osale seltskonnale tuleb 2011. aasta väga raske. Tuleb nii objektidelt minemajalutamisi kui ka ehitusettevõtete pankrotte," rääkis Roben.

Toomas Aak, NCC Ehitus ASi juhatuse esimeesEhituse hinnad järgmisel aastal kindlasti ei lange. Ehitusmahud sõltuvad paljuski sellest, kuidas riik, kohalikud omavalitsused ja riigiasutused suudavad ära kasutada nii eelarve kui ka Euroopa Liidu toetusraha ning CO2 kvootide müügist saadavat raha. Samuti on ette näha eratellijate mõningast aktiviseerumist ja olulist hinnapäringute kasvu, kuid massiliseks lepingute sõlmimiseks tuleval aastal tõenäoliselt veel ei lähe. Pigem kosub ehitusturg mõõdukas tempos.

Jaano Vink, Nordecon ASi juhatuse esimeesTurg konsolideerub, mitu ettevõtet kaob, toimub mitu ühinemist. Järele jäävad ikkagi need, kes suudavad olla paindlikumad kiiresti muutuvates oludes.

Andres Aavik, Skanska EMV ASi juhatuse esimees2011. aasta ehitusturu mahust moodustavad endiselt põhiosa Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastavad rajatiste projektid. Samas on ettevalmistamisel ja ootel mitu huvitavat hoonete projekti: Eesti Rahva Muuseum, Kunstiülikool, Tallinna Vangla, ERRi uus hoone. Praegune hindade tõus jätkub samas taktis üldise inflatsiooniga. Kasvab nn roheliste lahenduste osatähtsus.

Aare Uusalu, Sweco Projekt ASi juhatuse esimeesInvestorid kaalutlevad enne otsuste langetamist pikalt ja enamik ehitushankeid takerdub vaidlustesse. Ehitusmahud kasvavad ja koos sellega ka projekteerimise hinnad. Hinnad peavadki tõusma, sest kasumi teenimine ei ole mingi kuritegu ja kuidas saaksid projekteerijad muidu areneda ja investeerida. Turgu veavad keskkonna- ja infrastruktuurisektor, aga tekib ka vajadus kvaliteetse elamispinna järele. Kindlasti hakatakse rohkem rõhku panema projekteerimise ja ehituse kvaliteedile.

Peeter Pere, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse esimeesAastatagusega võrreldes on aimatav mõningane elavnemine projekteerimismaastikul, ent suuri muutusi ei prognoosi. On väike, ettevaatlik ja kompivalt uuriv tellijate tagasipöördumine arhitektide juurde. Suundumusena on kindlasti oluline energiatõhususe probleemistiku teadvustamine, trendikas on mudelprojekteerimisest ja BIMist rääkimine ning selle ületähtsustamine praegusel projekteerimis-ehitusmaastikul. See meenutab tee-ehitust, kus räägime Tallinna-Tartu kiirteest, mida reaalses elus on paarkümmend kilomeetrit ja ülejäänud osa on tavaline maantee - nii et kohalejõudmist kiirtee jupp ei hõlbusta.

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektorEhitusmahud kasvavad tänavu tõenäoliselt 10-20% mullusega võrreldes. Ehitusturg on jõudnud küll korrastumise faasi, kuid pole veel kaugeltki puhastunud. Paljud ehitusettevõtted on küll turult välja langenud, samas on ka uusi juurde tekkinud. Turu stabiliseerumine võtab veel paar aastat aega. Seoses riiklike investeeringute osakaalu olulise suurendamise ja energiatõhususele suunatud toetusmeetmete rakendamisega on 2011. aastal kindlasti oodata hoonete rekonstrueerimistööde mahtude kasvu, mis peaks mõõdukalt suurendama tööhõive osakaalu ka üldehitustöödel.

Tõnis Pleksepp, TREV 2 Grupp ASi juhatuse esimeesUus aasta kordab ilmselt suures osas viimaseid eelnenuid. Mahtude järsku kasvu pole koduturul karta. Samas tõusevad hinnad materjalide ja autokütuste puhul, mis ei sõltu otseselt siseturust.

Autor: Tea Taruste