Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avame kaugliiniveo turu konkurentsile täielikult

    Ühistranspordiseadus. Enamike majandusvaldkondade puhul kõlaks absurdsena nõue, et ettevõtjad võivad turule siseneda vaid tingimusel, et nad ei häiri seal juba tegutsevaid ettevõtjaid. Siiski sisaldab ühistranspordiseadus praegu sätet, mis takistab teistel ettevõtjatel äri alustamist kaugbussiliinidel. Ja kehtib see olukorras, kus turukontsentratsioon osal liinidel on väga kõrge ja konkurents tagasihoidlik.
    Konkurentsiameti analüüsi järeldus. Majanduslikult oleks kõige otstarbekam avada kaugliiniveo turg konkurentsile täielikult. Lisaks konkurentsi kui avaliku huvi kahjustamisele kitsendab ühistranspordiseaduses sisalduv piirang ettevõtlusvabadust, mida põhiseaduse kohaselt võib teha vaid siis, kui see on mõistlikus vahekorras taotletava eesmärgiga.
    Nii piirangu proportsionaalsus kui ka isikute võrdne kohtlemine ei pruugi olla tagatud olukorras, kus seadus jätab haldusorganile õiguse keelduda liiniloa andmisest, kui konkurendi sisenemine turule häiriks liiniluba omavat ja turul juba kanda kinnitanud vedajat. Praktikas on sellega kindlustatud valitseva turuosalise positsioon, välistades konkurentide sisenemise turule ja võimaldades ühele ettevõtjale igavese eelisseisundi. Oluline on tähele panna, et kaugliinidel toimib vedu kommertsalustel ja riigi dotatsioone seal ei rakendata.
    Kuna konkurentsipiirangud võivad tarbijate huve oluliselt kahjustada, võib neid rakendada vaid ülekaalukate avalike huvide korral ja kui sama tulemust pole võimalik saavutada teiste, konkurentsi vähem kahjustavate vahendite abil. Praegu ei eksisteeri mingeid avalikke huve, mille kaitsmiseks oleks ettevõtlusvabadust vaja selliselt piirata. Kui räägime turvalisuse ja mugavuse tagamisest kaugliiniturgudel, siis nende eesmärkide saavutamiseks ei ole konkurentsipiirangute kasutamine kindlasti sobiv vahend, vaid vastupidi - see oleks ses kontekstis kõige läbipaistmatum ja asjakohatum. Turvalisust tuleb tagada tehnilise järelevalvega. Mugavuse tagamiseks saab vedajaile kehtestada muid standardeid nende konkurentsi kahjustamata. Bussid peavad olema tehniliselt korras, kuid täites nõudeid peab igal ettevõtjal olema võimalus turul osaleda.
    Piirangut on õigustatud väitega, et see võimaldab vedajail tulusate liinide arvel vähemtulusaid käigus hoida. Kuigi paljud vedajad on mitmel liinil konkurentsi eest kaitstud, puudub seaduslik mehhanism, mis võimaldaks nõuda neilt vähemtasuvate liinide opereerimist. Pealegi on ebaselge, kas ja palju selliseid liine eksisteerib. Ja praegu tegutsevad vedajad pole turule pääsenud läbipaistva konkursi tulemusena, vaid erinevatel ajaloolistel põhjustel.
    Konkurents on oluline. See sunnib ettevõtjaid muutuma efektiivsemaks, arendama teenuse kvaliteeti ja hinnapoliitikat. Konkurentsiamet ei näe põhjust, miks Eestis kui turumajanduslikus ühiskonnas peaks kaugliinivedusid käsitlema teisiti kui mis tahes teist valdkonda - turul tegutsevad ettevõtjad peaksid alati arvestama konkurentidega.
  • Hetkel kuum
Kadri Mägi-Lehtsi: Tallinna ühendhaigla idee sisaldab nii riske kui võimalusi
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.