Jänes: ERSOs maksti palka läbi ehitusfirmade

Indrek Kald 12. jaanuar 2011, 14:45

Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (ERSO) maksti orkestrantidele palka muu hulgas läbi ehitusfirma arvete esitamise, ütles kultuuriminister Laine Jänes.

"Õnneks on ERSOt juhtimas managementi poole pealt väga kompetentne inimene Anneli Unt, kellel on suur kogemus muusikakollektiividega töötamisel. Selle lühikese aja jooksul on ta suutnud korrastada töölepingud, üle kümne töölepingu oli sõlmimata ja olid väga erinevad moodused, kuidas orkestrantidele palka maksti, muu hulgas läbi ehitusfirma arvete esitamise. See on nüüd korrastatud," rääkis Jänes riigikogus arupärimistele vastates.

"Dokumendiregistriga tegeldakse, see oli täiesti korrast ära, raamatupidamise töö toimus raamatupidajal oma koduarvutis ja selle vahepealse aja jooksul ei suvatsenud ta kordagi tulla kontorisse. Ma väidan, et praegu olukord ERSOs normaliseerunud just tänu sellele, et seal on täna juht, kes on vastutusvõimeline, vastutustundlik, suudab ja tahab seda süsteemi seal korrastada, kellel on väga head teadmised ja suhted üle maailma erinevate kontserdiagentuuridega," sõnas minister.

Jänese kinnitusel on ERSOs suurepärane olukord. "Ma ei palu teil tõsta kätt, kes on käinud ERSO kontserdil viimasel ajal, aga mõelge seda ise, iseendale vastake, millal te viimati käisite ERSO kontserdil ja kuidas teile seal meeldis," ütles ta riigikogus esinedes. "Tõin siia neid buklette, ma panen nad pärast siia riigikogu koridori välja, saate sealt laua pealt võtta ja leida endale meelepärane, suurepärane kontsert," lisas ta.

Peeter Kreitzberg küsis Jäneselt, kas ERSO puhkab 17. jaanuarini ja miks. "Sümfooniaorkester töötabki selliselt, et enne erinevaid kontserdikavasid tullakse kokku ja harjutatakse koos, enne seda on individuaalne töö, noodid on inimestel käes," selgitas Jänes. "Käesoleval aastal mitte ühtegi palgata ega plaanivälist puhkust kellelegi planeeritud ei ole," lisas ta.

Jänese kinnitusel pole ERSO-l töölepingut dirigent Neeme Järviga. Toonane direktor Andres Siitan pidanuks 2009. aasta 30. novembriks sõlmima töölepingu dirigent Neeme Järviga, seda ta teinud ei olnud, selgitas minister. "Lollitas mitte ainult tervet ühiskonda ja ministeeriumi, vaid muu hulgas härra Neeme Järvit ennast. Nii et seega on tema töö olnud tegemata juba rohkem kui aasta tagasi, millal veel mingisuguseid pingeid kellelgi üleval ei olnud. Nii et kahetsusväärne on see, et Siitan pole lepingut sõlminud ja seda lepingut ei ole tänaseni," märkis minister.

Peeter Kreitzberg kinnitas samas, et Järvi ise on küll arusaamisel, et ta on kolmeks aastaks lepingu sõlminud. "Kas te oskate öelda, mis tal segamini on läinud? Äkki ta ajab mõne teise inimesega ennast segamini," küsis ta.

"2009. aastal, kui oli sõlmitud eelleping, esmakordselt lugesin mina informatsiooni Neeme Järvi palga arvatava suuruse kohta Kaarel Tarandi sulest, mis ilmus oktoobris 2009 ajalehes Sirp. 2010. aasta sügisel ilmus see informatsioon nii Õhtulehes kui Eesti Ekspressis. Kindlasti ei olnud see sinna sattunud ei peaministri ega kultuuriministri ütlusel," vastas Jänes.

"2009. aastal püüdis ajakirjandus teada saada ka minu käest, kui oli sõlmitud esimene eelleping, et missugused on need numbrid. Kuna see leping on konfidentsiaalne, oli sõlmitud direktor Siitani ja Neeme Järvi vahel, siis minul selle kohta informatsioon tõepoolest puudus. Kuidasmoodi oli ajakirjandus selle kätte saanud, millised on nende allikad, see on väga kõvasti kaitstud materjal," lisas minister.

Mai Treial küsis kultuuriministrilt, kas Neeme Järvi ees on vabandatud. 

"Suhted Neeme Järviga on olnud erakordselt viisakad ja heatahtlikud. Mitte kordagi ei ole ministeerium väljendanud ei emotsionaalselt ega mitteemotsionaalselt oma suhteid või arvamusi. Vastupidi, me oleme temasse väga lugupidavalt suhtunud, kaasa arvatud Anneli Unt, kes asudes direktori kt koha peale, alustas kohe läbirääkimisi Neeme Järviga," vastas Jänes.

"Minul on siin ka kirjavahetus Anneli Undi ja Neeme Järvi vahel, mis algas 18. novembril, kus väga suure lugupidamisega on palutud Neeme Järvit tagasi tema armastatud orkestri juurde, sellepärast et ERSO ju mängib jätkuvalt. Tekibki küsimus, kas armastatakse rohkem ERSOt või armastati pigem Andres Siitanit," lisas ta.

"Mina arvan, et üks dirigent kindlasti on väga teretulnud, kes on teinud suure töö siin Eestis ka n-ö okupatsiooniaegadel selle orkestriga, on maailmanimega mees ja on väga oodatud. Ka mina olen kirjutanud tagasikutsumise kirju härra Neeme Järvile. Ta ei ole soovinud siia praegu tagasi tulla. Aga kindlasti, ühel hetkel, kui ta seda soovib, on ta siia väga teretulnud. Nii et orkester ju ootab teda, tema pillimängijad ju ootavad teda," rääkis Jänes riigikogus.

"Ministeerium tegeles tegevjuhtimises tekkinud vigade ja probleemidega. See ei olnud mitte kuidagimoodi seotud Neeme Järvi olemise, tulemise või minemisega. Ministeerium ja Vabariigi Valitsus austavad Neeme Järvit ja on väga tänulikud kõigile neile, kes mitme aasta jooksul on pidanud eelläbirääkimisi, et tunnustatud maestrot siia saada. Kahjuks see ei õnnestunud," lisas Jänes.

ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926, väikesest raadioorkestrist ollakse kasvanud Eesti esindusorkestriks. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloomingu esiettekanneteni.

ERSOsse kuulub sadakond muusikut ning orkester annab ühel hooajal keskmiselt 60-65 kontserti, kolm kuni neli uut kava kuus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. January 2011, 08:58
Otsi:

Ava täpsem otsing