Heiki Kranich: naine jääb ikka emaks

„Eesti Loto palgakorraldus on õiglane, teiste avaliku sektori ettevõtetest puudub ülevaade. Kui aga vaadata valitsusasutusi, siis ma ei mäleta, et keskkonnaministeeriumis oleks palka makstud töötaja soost lähtudes,“ kommenteeris Kranich. Ta täpsustas, et osakonnajuhatajal oli osakonnajuhataja palk ning palgatase sõltus tööülesannetest ja vastutusest.

Uuringu läbiviijad märkisid, et Eestis on väga pikk lapsehoolduspuhkus, mille tagajärjel jäävad naised 1,5-2 aastaks töölt kõrvale ja see mõjutab naiste karjääri, edu ning palka. Samuti võib see tekitada tööandjates arvamust, et naise värbamine on tülikas ja kulukas.

„See probleem jääb alati või senikaua, kuni ei ole välja mõeldud, kuidas mehed saaksid rasestuda. Naine on olnud ja jääb emaks ning töölt eemaloleku risk on neil olemas,“ lausus Kranich.

Ta täpsustas, et meestega on tegelikult sama probleem, sest meestel on samuti võimalus lapsehoolduspuhkusele jääda ja ka nende kvalifikatsioon siis tõenäoliselt langeb.

„See, kumb peaks lapsega koju jääma, on tavaliselt pere enda otsus ja riigil hakata mingisugust poliitikat välja mõtlema on puhas rumalus,“ kommenteeris Kranich.

Kranich peab loomulikuks, et lapse esimestel aastatel on ema see, kes teda hoiab ja õpetab, sest emal on selles vanuses lapsele rohkem turvatunnet anda.

Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.