GSMvalve juht: naine müüb turvalahendusi paremini

GSMvalve juhi sõnul on kandideerijaid sadades kuid peale esimest ülesannet on selge, et väga vähesed sobivad müügitööle. „Naisi millegipärast kandideerib oluliselt vähem kui mehi, me võtaks rõõmuga tööle naisterahva müügitööle kui ainult oleks keda võtta, siinkohal kutsun kõiki ülesse meile CV-si saatma,“ lausus Alter.

Alteri arvates, ei tule naiste ja meeste palgalõhe mitte sellest, et naistöötajale makstakse vähem vaid sellest, et naissoost juhtivtöötajaid on vähem kui mehi.„Ettevõtjana võin öelda, et Eestis ei ole mingit probleemi naiste ja meeste töötasude vahel, pigem tuleks küsida, et miks 25 aastane noor inimene läheb välismaale marju korjama? Programm talendid koju tegeleb ju tagajärgedega ning koju ei tule mitte talendid vaid raisatud talendid, marjakorjajad ja muud lihttöölised välismaalt, kes on oma karjääri ja elu ära rikkunud. Kahju on vaadata kui noor 25 aastane inimene läheb välismaale, selle asemel, et karjääri teha Eestis ning meil siin kohapeal häid töötajad võtta ei ole,“ kommenteeris Alter.

Uuringu läbiviijaid märkisid, et avaliku sektori tööandja peaks olema eeskujulik teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele. Avaliku sektori organisatsioonid võiksid võtta soolist võrdõiguslikkust tagavad personalipraktikad ja tagada õiglase palgakorralduse, mis oleks saavutatud läbi ametikohtade hindamise ning regulaarse palgaandmete soolise analüüsi.

„Masu ajal oli selgelt näha, et avaliku sektori töötajate palgad olid liiga kõrged, iga spetsialist sai 10 000 krooni kätte ning erasektor lihtsalt ei saanud selliseid tasusid maksta. Riik oleks pidanud masu ajal rohkem kärpima avaliku sektori töötasusid. Õnneks on majandus jälle kasvuteel ja näha on, et ka eraklient hakkab vaikselt tarbima,“ lausus Alter. Eesti on masust välja tulnud päris tervena just sellepärast, et me oleme pisike, paindlik ning suudame kiiresti reageerida, põhjendas ta.

Samuti soovitati palgalõhe ühtlustamiseks seda, et ühtlasem võiks olla töö ja pereelu. Näiteks tuua rohkem paindlikkust lapsehoolduspuhkusesse, taastada 10päevane tasustatud isapuhkus, võtta kasutusele individuaalne õigus lapsepuhkusele ja suunata vanemaharidust ka isadele.

„Naistel on elus periood, mis seotud laste kasvatamisega ning seda võib kindlasti võrdsustada töökohaga, tänane lapsetoetus on väga positiivne ning seda tuleks kindlasti jätkata või võimalusel isegi suurendada,“ kommenteeris Alter.

Uuringu tellimise ajendiks oli saada rohkem infot palgalõhe olemuse ja seda kujundavate tegurite kohta. Selleks analüüsiti palgalõhet ja selle põhjuseid, lisaks uuriti teoreetilist kirjandust ja empiirilisi tulemusi välisriikides, viidi läbi juhtumianalüüsid personalipraktikate rollist palgalõhe kujundamisel ning anti poliitikakujundamise soovitusi Eestile soolise palgalõhe vähendamiseks. Uuringu läbiviijateks oli poliitikauuringute keskus PRAXIS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR.