Mugavus kaotab kontrolli raha üle

Korteriühistu "Asunduse 9" lõpetas mullu septembris üle kümne aasta kestnud koostöö senise hooldusfirmaga. Ühistu esimehe Kai Tisleri sõnul oli hooldusfirma käes täispakett - ühistule osutati kõiki teenuseid alates raamatupidamisest ja avariiteenistusest kuni suuremate remonttöödeni välja. Tisleri kinnitusel raamatupidamise ja avariiteenusega probleeme ei olnud. Probleeme tekitas aga maja hooldamine ning remont. Mitmed tööd, mida hooldusfirma majanduskava kohaselt pidi tegema, jäeti tihti tegemata, ütles Tisler. "Veel keerulisem oli tehtu kontrollimine," nentis ta.

Eriti teravaks läks hooldusfirmaga suhe, kui ette võeti maja rõdude renoveerimine. See päädis haldaja ja majaelanike vahelise kohtuprotsessiga. Ebaselgeks jäi ka renoveerimiseks võetud pangalaenu kasutamine.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et tema veendumusel on majale kõige parem haldaja korteriühistu ise. Ühistu juhtkonda kuuluvad reeglina maja elanikud ja just nemad on kõige rohkem huvitatud oma maja parimast käekäigust ning on ka liikmetele kättesaadavad ja neile teada.

Lisaväärtust annab kui trepikoda on korrastatud ja torustikud ning elektrisüsteem uuendatud.

Pole niivõrd oluline, kas nende tööde korraldamisega on hakkama saanud initsiatiivikad ja ettevõtlikud ühistu enda inimesed või ostetakse teenus sisse, ütles Laugus.

Just ulatuslike renoveerimistöödega võibki korteriühistu "Asunduse 9" esimehe Kai Tisleri sõnul tekkida probleeme.

Hooldusfirma ei ole kuigivõrd huvitatud vana maja renoveerimisest. See nõuab suuri investeeringuid ning on korterelamu puhul seotud riskiga, eriti siis, kui töid finantseeritakse pangalaenuga, selgitas Tisler.

Isegi kui praegu maksavad kõik elanikud korrektselt, võivad 10-15 aasta jooksul elanikud vahetuda. Kas aga ka uued elanikud on korrektse maksekäitumisega, on väga raske ette prognoosida, arutles Tisler.

Mina soovitan vee, kütte, elektri ja prügiteenuse jätta kindlalt ühistu kätte ja arveldada otse ühistu kaudu. Haldajale ei tasu anda maksete vahendamise õigust. Need on väga suured summad ja ei ole vaja ahvatlusi.

Skeem võiks välja näha selliselt, et kommunaalettevõtte edastab arve ühistu juhatusele, raamatupidaja jagab arved ühistu liikmete vahel laiali ja liikmed tasuvad ettenähtud summad ühistu arveldusarvele.

Edasi tasub ühistu juhatus või raamatupidaja otse kommunaalettevõttele. Samuti on võimalik teha ühistul ja kommunaalettevõttel otsekorraldusleping, kui vastastikune usaldus on saavutatud.

Kõik maksed sooritatakse ühistu kontode kaudu. Haldusfirmal on kontole ainult juurdepääs.

Ühistu saab sel moel asjadel silma peal hoida. Kõik mitteregulaarsed maksed (avariid, remondid jms) kooskõlastatakse iga kord ühistu juhatusega eraldi.