Wolfensohn: Egiptuse palavik nakatab Lähis-Ida

Egiptuse presidendi Hosni Mubaraki tagasiastumine õhutab demokraatiameelseid proteste kogu Lähis-Idas, avaldades survet valitsejatele Jeemenis, Jordaanias ja Iraanis.

Sajad inimesed olid eile tänavatel Jeemeni pealinnas Sanaas, tervitades Egiptuse revolutsiooni ja skandeerides, et nüüd on järjekord president Ali Abdullah Salehi käes.

Opositsioonirühmitused Alzheerias plaanivad tänaseks president Abdelaziz Bouteflika vastaseid meeleavaldusi. Jordaania kuningas Abdullah vannutas läinud nädalal protestide tulemusel ametisse uue valitsuse. Surve on ekspertide hinnangul ka Marokol ja Saudi Araabial, kus on noorte tööpuuduse protsent 43. Iraan on asunud protestilaine kartuses blokeerima rahvusvahelist meediat ja välja lülitama internetti, samuti on teateid arreteerimistest.

„Praegu testitakse, kas miljonid inimesed võivad panna meelt muutma inimesi tipus,“ ütles endine Maailmapanga juht James Wolfensohn intervjuus Bloomberg TV-le. Tänu internetile „saavad ideed koheselt kanduda ühest riigist teise“ ja Egiptuse demokraatlik palavik „nakatab terve Lähis-Ida,“ ütles Wolfensohn.

„On teisigi autoritaarseid liidreid Lähis-Idas, kes nüüd mõistavad, et USA ei päästa neid nende oma rahva eest, kui nad ei tule vastu legitiimsetele reforminõudmistele,“ ütles Tom Malinowski, organisatsiooni Human Rights Watch direktor Washingtonis.

“See revolutsioon nõudis tööd ja õiglust,“ ütles Lähis-Ida ekspert Robin Wright Egiptuses toimunut kommenteerides. „Sada miljonit araablast, ehk siis kolmandik kogu Araabiamaailmast, on vanuses 15 kuni 29. See on proportsionaalselt maailma suurim hulk töötuid noori,“ ütles Wright. Wright ei usu, et toimib doominoefekt ja et Lähis-Idas oleksid võimalikud kiired muutused. 

Rahva surve valitsustele põhjustab tagasimineku majandusreformides ja paneb surve alla nende riiklikud finantsid, mis omakorda viib suurematele võlgadele, usub Lähis-Ida analüütik Rachel Ziemba. „Monarhide finantseerimiskulud tõusevad lakke,“ ennustab Ziemba. Infrastruktuuridele mõeldud kulud võivad minna nüüd toidu ja teiste esmavajalike asjade subsideerimiseks. Nii kulutab Egiptus juba praegu 20 protsenti eelarvest toidu ja kütuse subsideerimisele, viitab Ziemba.

Autor: Katri Soe-Surén