Valitsus kinnitas täna haridus- ja teadusministeeriumi esitatud riikliku tähtsusega teadustaristu kaasajastamise investeeringute kava kogusummas 29,4 miljonit eurot (459,6 miljonit krooni).
Riigi kaasrahastamisel saab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kokku 15 teadusobjekti.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas rõhutas teadusasutuste koostöövajadust. "Kui seni on Euroopa struktuurifondide raha kaasates mitu uut teadushoonet juba valmis ehitatud ja paljusid ehitatakse veel, siis nüüd on tarvis neisse ka kaasaegne aparatuur ja muu varustus sisse saada," sõnas ta.
Investeeringuotsuste eeltingimuseks oli tema kinnitusel seatud teaduskeskuste omavaheline koostöö. "Kõige suurem rõõm seda otsust langetades ongi selle üle, et ülikoolid ja muud teadusasutused on astunud esitatud tingimuste täitmiseks senisest suuremale koostööle ja et iga suurprojekti osalised on suutnud kokku leppida juhtiva asutuse nimetamises, seega liigume tihti mõttetult omavaheliselt konkureerimiselt suurema koostöö suunas," rääkis Lukas.
Taotlusvoor investeerimisettepanekute kogumiseks kuulutati välja 2. augustil 2010, ettepanekute esitamiseks oli aega kolm kuud. Laekus 15 investeerimisettepanekut, milles taotleti toetust kogusummas 75,3 miljonit eurot, kuid rahastada on võimalik vaid 29,4 miljoni euro ulatuses.
Investeerimisettepanekuid analüüsis ja ettepanekud investeeringute kava koostamiseks tegi haridus- ja teadusministri moodustatud töörühm, kuhu olid kaasatud rektorite nõukogu, SA Archimedes, teaduste akadeemia, teaduskompetentsi nõukogu ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kõik toetust taotlenud projektid on kantud valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi nimekirja.
Investeeringute kava kinnitamine annab taotlejatele õiguse esitada vormikohased toetuse taotlused rakendusüksusele ning alustada projektide elluviimist. Taotlused tuleb esitada hiljemalt 2. detsembril 2011.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
1
Ka Villig avas oma padeliäri
3
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
5
Investor ootaks madalamat hinda
Viimased uudised
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Ka Villig avas oma padeliäri
Investor ootaks madalamat hinda
Tagasi Äripäeva esilehele