• OMX Baltic1,1%272,93
  • OMX Riga−0,25%880,12
  • OMX Tallinn1,19%1 729,38
  • OMX Vilnius0,15%1 034,42
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,07%8 237,73
  • Nikkei 2250,42%39 547,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic1,1%272,93
  • OMX Riga−0,25%880,12
  • OMX Tallinn1,19%1 729,38
  • OMX Vilnius0,15%1 034,42
  • S&P 500−0,21%5 780,05
  • DOW 30−0,14%42 454,12
  • Nasdaq −0,05%18 282,05
  • FTSE 100−0,07%8 237,73
  • Nikkei 2250,42%39 547,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 14.03.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kahel baltlasel eeldused jõuda Forbesi rikaste pingeritta

Tederile kuulus O'Keys 25%, aga firma börsile tuleku eel jagasid jaeketi asutajad omavahel vara ära. Tederile jäi 11%, vastutasuks sai ta aga endale kinnisvaraarendused Ukrainas, mida plaanib börsile tuua. Kui need plaanid õnnestuvad, võib ka Teder tõusta maailma miljardäride tabelisse.
Teder seab edetabelite täpsuse kahtluse alla. Oma võimaluste kohta tõusta miljardäride sekka ütles ta, et teiste rahakotti ei ole ilus piiluda. Tema sõnul on Korževil ja Troitskil Venemaal lisaks osalusele O'Keys ka teisi ärisid. "Kujutan ette, et minu äripartnerite puhul on arvestatud ka nende osalust Sankt-Peterburgi Pangas," märkis Teder. "Keegi ei roni nendesse edetabelisse, ajakirjanikud ise koostavad neid. Mõnikord nad hindavad vara üle ja mõnikord alla," rääkis Teder.
Rikkaima leeduka Nerijus Numaviciuse varanduse väärtuseks hinnatakse 960 miljonit dollarit. Ta on Leedu kontserni Vilniaus Prekyba suurim omanik ning on saanud Leedu konkurentsiametilt loa oma osaluse kahekordistamiseks. Numavicius otsustas paar aastat tagasi tuua osa oma varadest Eestisse. Selleks asutati kaks ettevõtet, millesse paigutati kokku 83 miljonit eurot (1,3 mld kr).
Forbesi miljardäride edetabelis 5,5 miljardi dollari suuruse varaandusega 185. kohal asuv Gennadi Timtšenko on Eesti kütusetransiidi suurim niiditõmbaja. Venemaa peaministri Vladimir Putiniga tihedalt seotud Gennadi Timtšenko äripartneriteks olid ka Pakterminali asutajad Aadu Luukas, Anatoli Kanajev ning Endel Siff. On põhjust arvata, et Luukasel oli ka osalus Timtšenko kontrolli all olevas firmas Gunvor. Timtšenkole kuulub Eestis ettevõte Tarcona, mis 2009. aastal maksis oma töötajatele Eestis tavapäratult kõrget 63 000 krooni suurust keskmist palka.
Timtšenko tegevusele Eestis juhtis 2006. aastal tähelepanu ka kaitsepolitsei, kes oma aastaraamatus märkis, et Gennadi Timtšenko ja Severstaltransi tandem püüab suurendada oma osa transiidiahelas ning nad teevad ärihuvidega seotud kontaktisikute kaudu lobitööd Eesti riigiametites ja poliitilistes ringkondades.
Lisaks Timtšenkole on kapo tähelepanu all olnud ka miljardäride edetabelis 1057. kohal asuv Andrei Filatov. Tema varanduseks hindab Forbes 1,1 miljardit dollarit. Transiidiärimees Filatoviga seotud S everstaltrans ostis Eestis ära kütusefirma E.O.S ning üritas osta ka Pakterminali.
Filatovile kavatses Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus anda 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta alguses eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Toona tegid Eesti mitmed äriliidrid ning ka riigifirmade juhid aktiivset kuluaaritööd, et Filatov ning teine Vene ärimees Rustam Aksjonenko saaksid Eesti kodakondsuse. Kapo sekkumise tulemusena jäi aga Filatovil Eesti kodakondsus toona saamata.
Euroopas on kõige kiiremini rikaste arv kasvanud Venemaal, näiteks Moskvas elab nüüd rohkem miljardäre kui üheski teises suurlinnas maailmas, selgus Forbesi maailma miljardäride edetabelist. 1210 miljardäri seas on 101 venelast, kellest mitme äritegevus on seotud või on olnud seotud ka Eestiga.
Näiteks Forbesi tabelis 16,8 miljardi dollariga 36. kohal olev Oleg Deripaska teenis esimesed miljon dollarit terasetransiidiga, mis käis 1990. aastate alguses Eesti kaudu. Ta ostis 1990. aastate alguses Venemaalt nn Vene hindadega terast ning müüs seda maailmaturuhindadega, kirjutas hiljuti Bloomberg.
"See oli NSVLi-järgne reaalsus," kommenteeris Deripaska. "Paberil oli üks süsteem, reaalsusest töötas täiesti teine. Saatsid lihtsalt kauba Eestisse ja siis Eesti sadama kaudu ükskõik kuhu maailma."
Deripaska kontrollib suurt osa Vene metallisektorist. Kuigi ta on üldiselt poliitikat vältinud, arvatakse Tarkinvestor.ee andmeil, et Deripaska on üks kõige tugevamini president Putiniga seotud oligarhe.
Deripaska on USAs uurimise all rahapesu kahtlusega ja sidemete pärast Vene maffiaga. Tema vastu on huvi tundnud ka Briti politsei.
9,9 miljardi dollari suuruse varaga edetabelis 88. kohal olev Iskander Makhmudov on aastaid Äripäeva rikaste edetabelis kõrgetel kohtadel olnud Maksim Liksutovi ja Sergei Glinka äripartner. On spekuleeritud, et Liksutovi ja Glinka nimel olev vara ei kuulu kõik tegelikult neile ning osa sellest kuulub tegelikult Makhmudovile. Eelmisel aastal sai see spekulatsioon ka kinnitust, kui Makhmudov tegi avalikuks enda osaluse Glinka ja Liksutovi Moskva kiirrongiäris. Makhmudov kontrollib 35-40% Vene vasetoodangust. Tal on ka osalus Venemaa suurimas vedurite ja raudteeseadmete tootjas ning suuruselt teises kivisöetootjas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 10:49
“Kujuta ette, kui saaksid teada, et sadu inimesi on käinud salaja su elutoas?”
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele