Miks maksavad ravimifirmad konverentside toetusteks?

Arstide ja ravimitööstuse omavahelisi suhteid on avalikkuse ees kajastatud kaasaegsete ravimite loomisaegadest peale. Kindlasti võib seda valdkonda pidada üheks enim reguleeritud valdkonnaks maailmas üldse. Piirangud ja kontroll on pärit kolmest olulisest allikast: seadustest, ravimitootjate ja arstide eetikakoodeksitest ja lisaks avalikkuse kõrgendatud tähelepanust.

Ravimitööstuse areng on olnud väga kiire. Arstid, tehes oma tööd, kasutavad igapäevaselt kiiresti areneva ravimitööstuse vilju - ravimeid kui kõrgtehnoloogilisi tooteid. Arst peab oma oskuseid täiendama pidevalt, sest tema töövahendid ravimite ja meditsiinitehnika näol muutuvad ning arenevad kiiresti.

Kui teaduse ja tööstuse arengu tulemusena sünnib meditsiinis innovatsioon, siis selle kõrgtehnoloogilise tootega seotud info on kõige täpsemini ja detailideni olemas just sellel samal tootjal. Selleks on vajalikud pidevad koolitused ja seminarid uue tehnoloogia omaduste, mõjude ja ka kõrvalmõjude selgitamiseks. Kas peaks seda keegi teine tegema kui tootja? Tõenäoliselt mitte, sest kõige täiuslikum infopagas on olemas selle toote loojal.

Rahvusvahelisi konverentse korraldavad erialade kutseliidud. Konverentsiprogramm keskendub eriala arendamisele ja parimale tõenduspõhisele ravile. Esinema kutsutakse teadlased ja maailmas tunnustatud eriala tipud. Arstile on see parim võimalus saada kontsentreeritult ja objektiivselt kogu patsiendi parimaks raviks vajaminev teadmine. Sealjuures ei sõltu saadav info sellest, milline firma tasus konverentsikulud.

Miks siis firmad ikkagi maksavad? Ravimifirmad panustavad sellele, et kui eriala tipud on veendunud, et uus ravim parandab ravitulemusi, siis on lootust, et ühel päeval lisatakse see ravim ka Eestis soodusravimite nimekirja. Meeles tuleb pidada, et sellest ei võida ainult ravimifirma, vaid eelkõige patsient, kelle teenistusse uued ravimid rakendatakse.

Kusjuures Eesti ei eristu teistest riikidest küll mingilgi moel, pigem võib Eestit tuua eeskujuks oma läbipaistvuse ja selgete aruandlusnõuete poolest, mis on kõigile avalikult kättesaadavad ja loetavad rahast kuni konverentsidel osalejateni välja.