Kartell Lätis

Keelatud hinnakokkulepe kehtis pankade vahel 1. detsembrist 2002 kuni 7. jaanuarini 2011, kuid pangad osalesid kartellikokkuleppes erineva tähtajaga, edastas uudisteagentuur Leta.

Uurides kaardimaksesüsteemi leidis Läti konkurentsiamet, et kaupmeestelt pangakaartide kasutamise eest võetav tasu sõltus pankadevahelistest maksetest, mitte teenuse enda osutamisega seotud kuludest.

2009. aastal tõusis pankadevaheliste maksete osakaal 75%ni kõigist kauplustes sooritatud kaardimaksetest ja 100%ni krediitkaardimaksetest. Kogu kartellileppe kehtimise aja kooksul ehk kaheksa aastat pusis pankadevaheliste maksete tasu muutumatuna.

Ametnike hinnangul moonutas tasude sõltuvus pankadevahelistest maksetest ausat konkurentsi ega sundinud panku komisjonitasu alandamisega uusi kaupmeestest kliente otsima.

Suurima trahvi, 2,83 miljonit latti (4 mln eurot) sai Swedbank. Citadele banka trahv ulatus 1,22 miljoni lati, SEB banka trahv 558 744 lati, Latvijas Krajbanka trahv 259 006 lati, DNB Nordi trahv 167 466 lati ja Nordea trahv 158 401 latini.

Rietumu banka samas trahvi 104 927 latti, GE Money Bank 79 408 latti, Latvijas Hipoteku un zemes banka 55 594 latti, Norvik banka 22 227,5 latti, Aizkraukles banka 15 491 latti, Privat bank 5486 latti, UniCredit bank 5435 latti, Danske bank – 2688 latti, Baltic International Bank 2680 latti, Trasta komercbanka 2596 latti, SMP Bank 2022 latti, Baltikums 1364 latti, Regionala investiciju banka 1274,5 latti, Latvijas Biznesa banka 728 latti, LTB Bank 500 latti ja VEF banka 500 latti, vahendas rus.db.lv.