Tulemustasu kergitas juhtide sissetulekut

Kuigi RKASi juhatuse ja nõukogu palgafond kahanes veidi rohkem kui neljalt miljonilt kroonilt 3,5-le, tõusis juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sissetulek koos tulemustasuga mullu 2,6% ja juhatuse liikmetel Piia Kallasel ning Elari Udamil 3%.

Saarniit sai tehtud töö eest eelmisel aastal veidi üle 1,1 miljoni krooni, millest palk oli 876 000 krooni ning tulemustasu 229 500 krooni.

Riigi Kinnisvara kinnitas, et 2010. aastal juhatuse liikmete teenistustasu ei tõstetud, vaid langetati. "Väljamakstud tasu tervikuna tõusis tulemustasu arvel, mida maksti nõukogu otsuse alusel seoses ettevõtte väga hea majandustulemusega," vastati Äripäevale.

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu esimees Taavi Rõivas on varem positiivsena rõhutanud tegevuskulude 20protsendilist kokkuhoidu võrreldes eelmise aastaga. "Lisaks on hea uudis kahtlemata ka see, et kasum on erakorraliselt kasvanud riigile mittevajalike objektide müügi toel. Mitmed püsikulud, mis tühjade hoonete ülalpidamisega siiski kaasnevad ja arvestatava summa moodustavad, on just enne talve tänu müükidele vähenemas,“ lisas Rõivas.

Kallas ja Udam said võrdselt 1,01 miljonit krooni, millest juhatuse liikme tasu moodustas mõlemal 828 000 krooni ning tulemustasu 216 000 kooni.

Seevastu RKASi nõukogu liikmed said veidi kobedama palgatõusu. Taavi Rõivase nõukogu esimehe tasu tõusis mullu 77 700 kroonilt 81 000 kroonile ja Keit Pentuse tasu 50 875 kroonilt 55 500ni.

Nõukogu liikmed Kalev Kukk ja Meelis Niinepuu pidid aga leppima sama tasuga, mis 2009. aastal ehk vastavalt 55 500 ja 46 250 krooni.

Kõige enam tõusis kõige vähem teeniva nõukogu liikme Jüri Eeriku tasu, kes 2009. aastal saadud 37 000 krooni asemel sai mullu 42 625 krooni. Nõukogu liige Tarmo Porgandi tasu kergitati 4842 krooni võrra, 58 800 kroonini.

"Nõukogu liikmete palgaerinevus tuleneb RKASi 2010. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud uutest tasude piirmääradest. Lisaks arvestatakse nõukogu liikmetele tasu maksmisel nende osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses," selgitas RKAS nõukogu liikmete tasude suurenemist.

Selle aasta eelarve näeb Riigi Kinnisvarale ette mullusest eelarvest väiksema kasumi, puhaskasumiks planeeritakse 5,1 miljonit eurot, mis on eelmise aasta kasumiootusest 51 protsenti vähem. Ettevõtte müügi- ja üüritulu on  vastavalt 33,4 ja 14,4 miljonit eurot.

Investeeringute maht väheneb eelmise aastaga võrreldes 15%, 30,48 miljoni euroni, samas kasvab osutatavate arendus-ja ehitusteenuste maht eelkõige CO2 investeeringutevoo juhtimise ning korraldamise tõttu.

Hiljemalt 1. aprilliks peavad olema kõikide ametiisikute mullused palgaandmed vastavalt korruptsioonivastase seaduse nõuetele avalikult kättesaadavad.