• OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic−0,36%300,2
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,51%2 070,41
  • OMX Vilnius0,49%1 205,44
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,51%8 819,12
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 13.04.11, 16:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SEB: Eestis kiireim säästude kasv

Kõiges kolmes Balti riigis on kasvanud säästude maht, kiiremat kasvu täheldati Eestis, kus kasvas hoiuste maht 17%, selgus Balti leibkondade majandusanalüüsist.
Uute laenude maht on endiselt väiksem kui eraisikute laenude tagasimaksed. Tänu finantsvarade suurenemisele ja kohustuste vähenemise on netofinantsvarade väärtus kasvanud kõigis Balti riigis, selgus Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook).
SEB Banka analüütik Edmunds Rudzitisi sõnul on teatud erinevusi riikide vahel siiski olemas. Ta lisas, et Leedus ja Lätis suurenes finantsvarade väärtus samapalju ehk 7%.
Samuti on kasvanud aastal 2010 kõigis kolmes riigis ka kodumajapidamiste hoiuste arv. Eestis kasvas 2010. aastal hoiuste maht 17%, mis on võrreldes Läti ja Leeduga suurem näitaja. Lätis kasvasid hoiused 3% ning Leedus 6%. „Kusjuures viimases kvartalis täheldati märgatavat kasvu, mis toimus ilmselt  tänu sellele, et  Eestis võeti kasutusele euro ning inimesed liigutasid oma raha hoiustele,“ lausus  Rudzitis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ökonomist lisas, et hoiustest eelistatakse nõudmiseni hoiuseid ning vähenemas on tähtajaliste hoiuste osakaal.
Analüüsist selgus, et laenuportfellid vähenesid majapidamistel aga kõigis kolmes riigis: Lätis ja Leedus 5,3% ning Eestis 3,3%. Võrreldes laenutsükli tipphetkega detsembris 2008 on langus kõige väiksem olnud Eestis, kus laenuportfellid kahanesid 6%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele