Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KredExi tulud ja riskid kasvasid märkimisväärselt
KredExi põhitegevuse tulud kasvasid mullu üle 60%, kuid ka tagatiste realiseerimisega seotud riskid suurenesid oluliselt ja aasta lõppes rohkem kui 6 mln kroonise kahjumiga, teatas sihtasutus.
„Paljude ettevõtete jaoks olid aastad 2009-2010 väga keerulised ning kahjuks on mitmeid neist tänaseks tegevuse lõpetanud või lõpetamas. On selge, et KredEx on osa riigi majandusest ning viimaste aastate raskused peegelduvad ka meie portfellis,“ kommenteeris KredExi juht Andrus Treier.
Treieri sõnul on tagamistegevusega seotud riskid paari viimase aasta jooksul oluliselt suurenenud, mille tagajärjed väljenduvad ka KredExi selle aasta kahjumis. „Samas on positiivne, et suuremal osal ettevõtetest läheb juba hästi, mistõttu ootame 2011. aastal märkimisväärselt madalamat kahjude taset,“ lisas Treier.
Eraldiste arvelt maksti 2010. aasta jooksul välja kahjusid kokku 57,5 mln krooni (2009. a 43,9 mln krooni), millest enamuse moodustasid ettevõtluslaenude tagatistest tulenevad kahjud. Kogu tegutsemisaja jooksul alates aastast 2001 on KredEx välja maksnud kahjusid summas 159,5 mln krooni.
Tulevaste kahjude katteks moodustatud tehniliste eraldiste suurus kokku oli aasta lõpu seisuga 142,1 mln krooni, mis on 16,0 mln krooni enam kui eelmisel aastal. Eraldiste kasv on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt sihtasutus peab oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama aastate keskmisena siiski isetasuvuse. Seega üksikute aastate lõikes võidakse vastavalt tegelikult aset leidvate kahjujuhtumite suurusele teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid. Kokkuvõttes teeniti 2010. aastal kahjumit 6,4 mln krooni (2009. aasta kasum 2,1 mln krooni). Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 954,1 mln krooni.
KredExi 2010. aasta põhitegevuse tulud moodustasid 80,6 mln krooni, kasvades 2009. aastaga võrreldes 61,2%. Tagatislepingute sõlmimise tasudest tulenevad tulud kasvasid 27,8% ehk 40,9 mln kroonini. Seejuures tõusid tulud nii ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendustest, kui eksporditagatistelt. Tulenevalt väljastatud laenumahu kasvust suurenesid tulud krediteerimistegevusest rohkem kui kaks korda ehk 21,3 mln kroonini. Tegevuskulud kasvasid 3%, ulatudes 26,9 mln kroonini, millele lisandusid Kliima- ja Energiaagentuuri tegevusega seotud kulud kogusummas 9,5 mln krooni.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.