Algasid Eesti Panga presidendivalimised

Siit jõuame teise põhjuseni, milleks näib olevat soov muuta seni pilvepiiril maiseid tegemisi pealt vaadanud, analüüse ilmutanud ja aegajalt maalaste peale näppu viibutanud (teinekord ka tagantjärele) Eesti Pank enam kaasarääkijaks. Seda erinevates, eelkõige rahapoliitilistes protsessides. Nii Eestis, kui eriti Euroopa Keskpanga raames, mille nõukogu liige sellest aastast ka Eesti Panga president on.

Kuigi sõltumatus on Eesti Panga üks põhialuseid, on ta tänaseks kasvanud tulemüüriga eraldatud sootsiumiks, kes liigub isepäi ja ei salli kriitikat ega diskussioonigi. Võtame näiteks keskpankurite kulutuste poole, olgu selleks siis kurikuulsad krediitkaardid või palgadki, mille märkimisväärsest langetamisest kriisi ajal kuulda pole olnud. Niisamuti keskpanga töötajate arv, mida tuleks enam avalikkusele põhjendada.

Toimetus tunnistab, et seni avalikkuse ees vaikse ja lepliku nõukogu esimehe rolli täitnud Jaan Männik on äsjase otsuse valguses hoopis kavalamaks ning teadlikumaks osutunud. Meheks, kes vaikselt oma eesmärgi poole rühib, sellest suurt kära tegemata.

Mis siis nüüd edasi? Vaevalt, et selline kärbitud juhtimine Eesti Pangas kaua kestab, ilmselt on juba nõukogu järgmisel koosolekul oodata arutelu uute asepresidentide kandidaatide üle. Nende üle, keda Männik siis täpselt silmas peab. Enam kui 100 000 kroonine kuuteenistus pluss hea lõik CVsse võimaldab tööturult häid kandidaate leida. Kui nende nimed teada, saab selgemaks, mida Eesti Pangalt oodata edaspidi on. Ehk annavad nad juba ka vihje tulevase keskpanga presidendi kohta.

Autor: 1706-aripaev