- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,31%6 001,25
- DOW 300,22%42 309,86
- Nasdaq 0,49%19 615,95
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,21
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,31%6 001,25
- DOW 300,22%42 309,86
- Nasdaq 0,49%19 615,95
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aktsionär: Baltika ei näita veenvat paranemist
Baltika aktsionär ja aktiivne investor Mikk Talpsepp leiab, et kui tavaliselt teenivad aktsionärid firma omamisega raha, siis Baltikaga on risti vastupidi.
Järgneb Mikk Talpsepa kommentaar:
Tegelikult see kogus raha, mis Baltika juurde küsib, ei olegi ju üldse palju. Sisuliselt tahetakse igalt aktsionärilt juurde 10% raha.
Põhjus, miks seda kandikul Baltikale enam ei pakuta, on see, et tegu on juba kolmanda emissiooniga, mis on teinud aktsionärid üsnagi rahulolematuks. Eelmisel aastal suurt emissiooni tehes anti ju lubadus, et rahast piisab, et Baltika lõplikult kriisist välja vedada.
Kui tavapäraselt on kombeks, et ettevõtted maksavad dividende, siis Baltikaga on täpselt teistpidi, aktsionärid peavad juurde maksma, et paremate aegadeni vastu pidada.
Teiseks ei ole Baltika veenvat paranemist majandustulemustes näidanud. Kahjum on suur ja investorite kartus tuleviku ees samuti. Samas on kulubaas ka märgatavalt vähenenud. Positiivne on vähemalt see, et juhtimisse on kaasatud konsultatsioonifirmad, mis on tagamas seda, et nüüd vähemalt analüüsitakse numbreid ja otsitakse viise, kuidas äritegevust kasumlikumaks muuta. Jäigem hoiak, mis oli kaks aastat tagasi, on nüüdseks muutunud, kuid siis oli aeg hakata muutustega pihta.
Kokkuvõttes ei ole olukord lootusetu, kuid mitte ka liiga roosiline. Nähtavasti suuraktsionärid siiski Baltikale 40% emissioonimahust annavad, iseasi on see, kas 100% mahust täis saadakse.
Üks koht, kust Baltika võiks raha saada, on Baltika kvartali müük, kuid selle õige aeg ei ole veel käes. Arvan, et Baltika kvartali renditulu võiks lähiaastatel olla kuskil 15 mln krooni ehk miljon eurot aastas. Ja varsti peaks olema võimalik leida kinnisvarafonde, keda rahuldaks 6% tootlus. Kui selline tehing õnnetuks saada, siis oleks Baltika kvartal väärt 250 mln krooni ja kasumiaruandess saaks kirjutada 70 mln krooni ja raha oleks mõneks ajaks rohkem. Päris õige aeg müümiseks oleks aga mõne aasta pärast, kui fondid tulevad 4% tulumäära otsides suuri summasid pakkuma.
Ära ei maksaks unustada ka seda, et tõusupotentsiaali võiks aktsial olla üksjagu, kui suudetaks lõpuks pööre tuua. 2009. aastal investeerides uskusin, et tehing võib tuua kuni 8kordse tootluse. Praegu võib tõdeda, et vajalikke muutusi ei viidud õigeaegselt ellu, ja kuna vahepeal on kaasatud lisakapitali, lahjendades aktsionäride osalust, enam sellist potentsiaali ei näe.
Positiivsete arengute korral oleks siiski võimalik, et mingil hetkel kaupleb Baltika näiteks 3-4 korda kõrgematel tasemetel ja teenib mõnel aastal ligi 100 mln kasumit. Praegu seda veel näha ei ole.
2009. aastal olin sedavõrd positiivne, et ostsin vahepeal lausa 2% Baltikast. Praegu on positsioon mitu korda väiksem, kuid nüüd näen Baltikale nõuandvas meeskonnas potentsiaali, mis heal juhul võib olukorda parandada. Sammud, mis nüüd tehakse, on märksa teadlikumad ja paremini analüüsitud.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele