Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsionär: Baltika ei näita veenvat paranemist

    Baltika aktsionär ja aktiivne investor Mikk Talpsepp leiab, et kui tavaliselt teenivad aktsionärid firma omamisega raha, siis Baltikaga on risti vastupidi.

     Järgneb Mikk Talpsepa kommentaar:
    Tegelikult see kogus raha, mis Baltika juurde küsib, ei olegi ju üldse palju. Sisuliselt tahetakse igalt aktsionärilt juurde 10% raha.
    Põhjus, miks seda kandikul Baltikale enam ei pakuta, on see, et tegu on juba kolmanda emissiooniga, mis on teinud aktsionärid üsnagi rahulolematuks.  Eelmisel aastal suurt emissiooni tehes anti ju lubadus, et rahast piisab, et Baltika lõplikult kriisist välja vedada.
    Kui tavapäraselt on kombeks, et ettevõtted maksavad dividende, siis Baltikaga on täpselt teistpidi, aktsionärid peavad juurde maksma, et paremate aegadeni vastu pidada.
    Teiseks ei ole Baltika veenvat paranemist majandustulemustes näidanud. Kahjum on suur ja investorite kartus tuleviku ees samuti. Samas on kulubaas ka märgatavalt vähenenud. Positiivne on vähemalt see, et juhtimisse on kaasatud konsultatsioonifirmad, mis on tagamas seda, et nüüd vähemalt analüüsitakse numbreid ja otsitakse viise, kuidas äritegevust kasumlikumaks muuta. Jäigem hoiak, mis oli kaks aastat tagasi, on nüüdseks muutunud, kuid siis oli aeg hakata muutustega pihta.
    Kokkuvõttes ei ole olukord lootusetu, kuid mitte ka liiga roosiline.  Nähtavasti suuraktsionärid siiski Baltikale 40% emissioonimahust annavad, iseasi on see, kas 100% mahust täis saadakse.
    Üks koht, kust Baltika võiks raha saada, on Baltika kvartali müük, kuid selle õige aeg ei ole veel käes. Arvan, et Baltika kvartali renditulu võiks lähiaastatel olla kuskil 15 mln krooni ehk miljon eurot aastas. Ja varsti peaks olema võimalik leida kinnisvarafonde, keda rahuldaks 6% tootlus. Kui selline tehing õnnetuks saada, siis oleks Baltika kvartal väärt 250 mln krooni ja kasumiaruandess saaks kirjutada 70 mln krooni ja raha oleks mõneks ajaks rohkem. Päris õige aeg müümiseks oleks aga mõne aasta pärast, kui fondid tulevad 4% tulumäära otsides suuri summasid pakkuma.
    Ära ei maksaks unustada ka seda, et tõusupotentsiaali võiks aktsial olla üksjagu, kui suudetaks lõpuks pööre tuua. 2009. aastal investeerides uskusin, et tehing võib tuua kuni 8kordse tootluse. Praegu võib tõdeda, et vajalikke muutusi ei viidud õigeaegselt ellu, ja kuna vahepeal on kaasatud lisakapitali, lahjendades aktsionäride osalust, enam sellist potentsiaali ei näe.
    Positiivsete arengute korral oleks siiski võimalik, et mingil hetkel kaupleb Baltika näiteks 3-4 korda kõrgematel tasemetel ja teenib mõnel aastal ligi 100 mln kasumit. Praegu seda veel näha ei ole.
    2009. aastal olin sedavõrd positiivne, et ostsin vahepeal lausa 2% Baltikast. Praegu on positsioon mitu korda väiksem, kuid nüüd näen Baltikale nõuandvas meeskonnas potentsiaali, mis heal juhul võib olukorda parandada. Sammud, mis nüüd tehakse, on märksa teadlikumad ja paremini analüüsitud. 
     
    Autor: Fredy-Edwin Esse, California
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.