Eesti maksukoormus oli tunamullu keskmine

Juriidilise isiku tulumaksu osakaal jäi aastal 2009 samale tasemele sellele eelneva aastaga võrreldes ning sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKPst kasvas 1,4 protsendi võrra vaatamata sotsiaalmaksu vähenemisele. Aastal 2009 tõsteti töötuskindlustusmaksete määra ja peatati riigi maksed II pensionisambasse, mis mõlemad suurendasid sotsiaalkindlustusmakseid. Käibemaksu laekumine vähenes vaatamata määra tõusule. Samas kasvas aktsiiside laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisitõusu, mis tõi kaasa kaudsete maksude osakaalu suurenemise kokku 2,8 protsendi võrra SKPst.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli maksukoormuse tase Eestis 2009. aastal keskmiste hulgas. Kaudsete maksude osatähtsus SKPst oli meil üks kõrgemaid Euroopa Liidus, sotsiaalkindlustusmaksed ületasid EL keskmist taset. Otseste maksude osakaal oli samas EL keskmisest väiksem. Põhjuseks eelkõige juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teiste liikmesriikidega võrreldes.

Kõrgeima maksukoormusega EL riigid olid 2009. aastal Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 48,1 ja 46,9 protsenti SKPst. Madalaima maksukoormusega riik oli 2009. aastal Läti, kus maksukoormus ulatus 26,6 protsendini SKPst. Alla 30 protsendi SKPst oli maksukoormus veel Rumeenias (27 protsenti), Iirimaal (28,2 protsenti), Slovakkias (28,8 protsenti), Bulgaarias (28,9 protsenti) ning Leedus (29,3 protsenti). Samas võib suurem maksutulude osakaal SKPst viidata ka riikide võimele makse efektiivselt koguda. Kõrgete maksumäärade tingimustes võib maksukoormus kujuneda keskmisest madalamaks näiteks seetõttu, et maksudistsipliin ettevõtete ja kodanike seas on nõrk. Arvestamata ühekordseid mõjusid on seega võimalik madalamate maksumääradega saavutada potentsiaalselt sama kõrge tulude osakaal SKPst, kui mõnes kõrgemate maksumäärade ja madalama maksudistsipliiniga riigis.

Võrreldes 2000. aastaga on suurim langus maksukoormuses 2009. aastal toimunud Slovakkias, kus näitaja langes 5,3 protsendipunkti võrra (34,1 protsendilt 28,8 protsendile). Seitsmes liikmesriigis on maksukoormus võrreldes üheksa aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv on olnud Maltal (28,2 protsendilt 34,2 protsendile) ning Küprosel (30 protsendilt 35,1 protsendile). Eestis suurenes maksukoormus sama aja jooksul 4,9 protsendipunkti võrra (31 protsendilt 35,9 protsendile).

Kogumikku “Taxation trends in the European Union” antakse välja igal aastal.