Euroopa kasvumootoril hoog maas

Aina murelikumaid noote kostab ka Rootsist ja Soomest.

Rootsi konjunktuuriinstituut kärpis eile tuleva aasta kasvuprognoosi, märkides, et närvilisus finantsturgudel ning nõudluse vähenemine maailmamajanduses mõjutavad otseselt Rootsi majanduse väljavaateid. Soomes hoiatas keskpanga juht Erkki Liikanen eile, et ka Soome majanduses on kasvanud uue languse oht.

Eesti hakkas Eurostati eile avaldatud statistikas silma kui riik, mille majandus on läinud aasta sama kvartaliga võrreldes kasvanud kõige kiiremini.

Samas tõdes rahandusminister Jürgen Ligi läinud nädalal Äripäeva lugejate küsimustele vastates, et kui kriis hakkab ulatuslikult mõjutama Eesti peamisi eksporditurge, jõuab langus ringiga ka siia.

Seni ei ole ebakindlus väliskeskkonnas Eesti majandust veel mõjutanud, ütles eile Äripäevale rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Samas ei välistanud ta vajadust senised prognoosid uues valguses üle vaadata. "Kuna prognooside järgi võib edaspidi oodata sisenõudluse rolli suurenemist majanduskasvus ning ekspordi panuse vähenemist, siis mõju Eesti majandusele võib kokkuvõttes kujuneda piiratuks. Teatud mõju kandub tõenäoliselt üle ka siseturule, kuna määramatuse suurenemine mõjutab negatiivselt tarbijakindlust, mis omakorda võib piirata tarbimiskulutuste (peamiselt püsikaupadele) tegemist, samuti investeerimisotsuste edasilükkamist," ütles Säälik. "Kokkuvõttes tähendab see riskide suurenemist ning annab põhjust ka negatiivsemate arengustsenaariumite koostamiseks."

Börsid langesid, euro nõrgenes. Euroopa börsid reageerisid majanduse kasvutempo arvatust kiiremale aeglustumisele eile langusega ning euro nõrgenes. Tähendab see ju lisaprobleeme suure võlakoormaga maadlevatele euroala riikidele ning ohtu, et võlakriisi mõjud kanduvad järjest enam üle reaalsesse majandusse. "Mida kauem see kestab, seda suurem on risk, et mõju süveneb," ütles ajalehele Financial Times Dirk Schumacher Goldman Sachsist.

Iseenesest oli kasvu aeglustumine ootuspärane - esimese kvartali majanduskasvu mõjutasid paljud erakorralised tegurid, nagu toibumine tavalisest külmemast talvest. Samas paneb kasvu arvatust järsem aeglustumine küsima, kui kaua Euroopa tugev tuumik sel juhul nõrgemaid riike aidata jõuab.

Ilmselt tundsid kasvanud survet ka eile taas euroala kriisi arutanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kellelt oodatakse uusi ja julgemaid lahendusi kriisi peatamiseks.

Saksamaa majandus kasvas II kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes kõigest 0,1%. Kasvu hoidsid tagasi nii netoeksport, eratarbimine kui ka ehitus. Kasvasid investeeringud ja laovarud. Kasvu aeglustumist indikeerivad ka mitu tulevikku suunatud näitajat usaldusindeksitest uute tellimusteni. Siiski võib esialgu kasvu pidurdumist tõlgendada kui tavatult kiire tempo normaliseerumist.

Borg: pikk ja tormiline sügis. "Pärast kiiret spurti aasta alguses on Saksa majanduskasvu dünaamika oluliselt tempot maha võtnud," nentis Saksa statistikaamet oma kommentaaris.

Ent kehvad väljavaated on ka euroala teistes suurriikides - Prantsusmaal seiskas eratarbimise järsk langus SKP kasvu sootuks ning euroala aeglaseima kasvuga terve viimase kümnendi maadelnud Itaalia võttis äsja vastu uue kärpekava. Royal Bank of Scotland on juba jõudnud euroala selle aasta kasvuprognoosi kärpida 1,6%-lt 1,1%ni.

Rootsis kärpis konjunktuuriinstituut tuleva aasta kasvuprognoosi eile pea terve protsendipunkti võrra, 2%-le, põhjendades seda negatiivse mõjuga välisnõudluse vähenemisest ning probleemidest finantsturgudel. Rootsi majandus kasvas II kvartalis küll jõudsalt, kuid tarbijad on ettevaatlikud. Negatiivne signaal oli Rootsile ka Saksa SKP kasvu järsk pidurdumine - Saksa firmade kliendid on sageli ka Rootsi ekspordifirmade kliendid.

"Kuna turgudel tormi tekitanud alustegurid püsivad, julgen prognoosida, et ees ootab pikk ja tormiline sügis," ütles eile Rootsi rahandusminister Anders Borg. Nii majanduskasvu kui ka riigi tulu prognoos on kärpimisel ning uued maksukärped peavad esialgu ootama, ütles minister.

"Loomulikult, kui majanduskasv aeglustub ja on vähem bisnist, on see halb," ütles metallitööfirma ASi Favor nõukogu esimees Almar Proos. "Samas on kohe pärast värskeid uudiseid majanduslanguse kohta midagi konkreetset raske öelda. Saksamaal toimuv annab suures plaanis tunda kuude või alles poole aasta pärast. Ma ei oska praegu öelda, kui suur see probleem on ja milliseid sektoreid see langus hõlmab."

Proosi sõnul pole Favor Saksamaal siiani müügilangust tunnetanud. "Me ei ekspordi Saksamaale just väga palju, kuid meie eksport on pidevalt kasvanud," kinnitas Proos. Favor ekspordib Saksamaale detaile masinatööstusele.

Pidev kasv. OÜ Eumar Tehnika alustas valumarmorist valamute eksporti Saksamaale mullu septembris. "Me ei saa eksporti eelnevate aastatega võrrelda, kuid meie kliendibaas on kogu aeg kasvanud," kinnitas firmas Saksamaa ekspordiga tegelev Eve Teppan. "Müük on olnud kõikuv, aga püüdleme edasi, sest meil on Saksamaal suured eesmärgid."

Kaugegi laine lööb. "Oli arvata, et Saksamaa majandus ei jõua sellist tempot hoida, nagu nad I kvartalis veel hõiskasid," ütles ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein. "Praegu ma ei näe Eesti riigi ega meie ettevõtte jaoks probleemi. Ma arvan, et me sel aastal ehk veel tõsist mõju ei tajugi. Aga pikas perspektiivis küll."

Einsteini sõnul sõltub kõik sellest, kui palju Lõuna-Euroopast alguse saanud lainel jõudu on, et Eestit lüüa. "Kui eelmine kriis USAst alguse sai, siis me mõtlesime, et me oleme ju teisel pool maakera. Aga see laine jõudis meieni. See on nagu vaip - kui otsast võtad ja raputad, siis laine läheb kaugele välja."