Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maamaksu vabastus säilitab kodusid
Rainer Osanik kirjutas teisipäevases Äripäevas, et maamaksu kaotamine ei pane kedagi maja ostma, küll aga diskrimineerib selle kaotamine tema hinnangul maksumaksjaid, suurendab ebavõrdsust ja tõstab teisi makse. Säärane jutt on väär.
Samamoodi võiks vastu küsida, kas Eesti riik diskrimineerib lasteta inimesi, kuna neile ei maksta lastetoetust? Maamaks puudutab suurt osa Eesti elanikest, kuna ligi 90% inimestest elab enda kodus. Oleme koduomanike ühiskond ja kodu maksustamine, olgu see eramaja või korter, ei ole õigustatud.
Samuti ei saa nõustuda, nagu tõstaks maamaksu kaotamine teisi makse, kohalike teenuste hindu ja suurendaks ebavõrdsust. Valitsus lubas, et kohalike omavalitsuste tulubaas maamaksu kaotamisel ei vähene. Maamaksust saamata jäänud tulu kompenseerib riik. Seega, miks peaksid kohalikud omavalitsused tõstma kohalike teenuste hinda? Vastav mehhanism töötatakse välja lähimal ajal ja 2013. aastast toimib see ka praktikas.
Ühes asjas on aga härra Osanikul ilmselt õigus. Pelgalt kodualuse maamaksu kaotamine ei pane ilmselt kedagi endale maja ostma. Vastupidi: maamaksu kaotamisega anname paljudele inimestele võimaluse jääda enda soetatud kodu omanikuks ka tulevikus.
Kõrge maamaks on vastuolus maksuõiguse ühe põhiprintsiibiga, mille kohaselt ei tohi omandimaks sundida omandist loobuma. Põhimõtet on paljudes piirkondades rikutud ja löögi alla on sattunud just põlisasumite elanikud.