Riigilõiv makstav jupikaupa

Igal isikul on põhiseaduslik õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Seda põhiõigust piiravad kohtusse pöördumisel tasumisele kuuluvad riigilõivud. Tegemist on lubatava riivega, kuid ainult seni, kuni riigilõivu määrad on mõistlikud.

Riik võtab 10% summast. Kahjuks tõstis Eesti riik 2009. aastal kohtuasjadega seotud riigilõivud ebamõistlikult kõrgeks ja oma töös näeme ikka ja jälle, kuidas kliendid peavad selge eduvõimalusega hagi esitamisest loobuma, kuna neil lihtsalt ei ole võimalik nii suurt lõivu tasuda. Riigilõivu suurus sõltub nõutavast summast ja moodustab keskmise suurusega vaidluse puhul 10% hagetavast summast (kui nõude suurus on vahemikus 6400- 32 000 eurot, suuremate summade puhul on see protsentuaalselt väiksem).

Riigilõivude röövellikkusest on räägitud palju. Riigilõivude (kõrged) määrad on olnud ka mitme viimase aasta riigikohtu lahendite objekt ja küsimust on arutatud lausa kõikidest riigikohtunikest koosneva riigikohtu üldkogu ning põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi tasandil. Näiteks on selle aasta aprillis riigikohtu üldkogu märkinud ühes kohtulahendis, et üldkogu hinnangul on vajalik kiire analüüsi tegemine riigilõivude regulatsiooni kohta tervikuna ning et seadusandja peaks tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks kiiremas korras üldiselt ja süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid.

Ühes teises kohtuasjas märgib riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium, et on seadusandja otsustada, kas luua süsteem, kus kaebuse riigilõivud on kõrged ja lisaks on ka äriühingutele antud võimalus saada vabastust nimetatud riigilõivu tasumisest, või süsteem, kus kaebuselt ei pea tasuma riigilõivu või tasutavad riigilõivud on madalad ning äriühingud vabastust ei saa. Seejärel lisades, et põhiline on, et seadusandja tagaks enda majandushuvides tegutsevatele äriühingutele tegeliku võimaluse kasutada kohtusse pöördumise õigust.

Riigilõivu saab maksta osamaksetena. Seadus annab võimaluse taotleda kohtult menetlusega seotud riigilõivu tasumist osamaksetena. Riigikohus on selgitanud, et kuna riigilõivu eesmärk on riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine, siis riigilõivu osamaksetena tasumise korral riigilõivu eesmärki ei kahjustata.

Sellest tulenevalt tasuks vajaduse tekkimisel igal juhul esitada kohtule taotlus riigilõivu osamaksetena tasumiseks. Vähemalt seni, kuni riigilõivud on sedavõrd kõrged, et piiravad kohtusse pöördumise õigust.

Autor: Erki Vabamets