Kõu hakkab jääma konkurentsile jalgu

Neli aastat tagasi turule tulnud Kõud kasutab üle Eesti 22 500 klienti, tippajal oli neid kuuendiku võrra enam. Teenus annab Televõrgu käibest kolmandiku ehk ligi viis miljonit eurot aastas.

Kui seni polnud Eesti mobiilioperaatoritel otstarbekas neljanda põlvkonna kiiret andmesidevõrku maapiirkondadesse rajada, siis augusti alguses olukord muutus. Nimelt sõlmisid Balti riigid Venemaaga kokkuleppe 790-862megahertsise sagedusala jagamise kohta, mida Venemaal kasutatakse lennundusnavigatsioonis ning Euroopa Liidus mobiilseks andmesideks.

"Loa saamine Venemaalt tähendab, et Elisal, EMT-l ja Tele2-l tekib võimalus levitada 4Gd madalal kandesagedusel, mis levib samuti läbi metsa," selgitas WiFi levialade arendaja Veljo Haamer. Tema kinnitusel on see suur muutus, mille vastu varasem tehnoloogia ei saa. "Kõik telefonid ja arvutid hakkavad sisaldama 4Gd, mitte Kõud," lisas Haamer. Elisa, EMT ja Tele2 tooted on tema ütlusel globaalsed ja neid kasutatakse igas riigis. Kõu on lokaalne, pisike tehnoloogia, mida kasutatakse vähem kui kümnes riigis üle maailma, märkis ta.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liikme Linnar Viigi hinnangul nõuab Kõu ellujäämiseks lisainvesteeringuid. "Eks nad näevad, et suur tsunami on tulemas. Peab esitama küsimuse, kas nad püüavad selle tsunami eel oma positsiooni kuidagi täiendavate investeeringutega kindlustada või see teenus on kokkupakitav ja teise riiki üle viidav," rääkis ta.

Teenusepakkuja säilitab optimismi. EMT juhi Valdo Kalmu sõnul satub Kõu Venemaaga sõlmitud kokkuleppe tõttu surve alla. "4G (maksimaalne allalaadimiskiirus - toim) on kuni 100Mbit/s. Sealt saab lasta läbi juba pilti ja kõiksugu sisuteenuseid, mida Kõu tehnoloogia kaugelt ei võimalda," rääkis ta.

Kõu teenust pakkuva Eesti Energia tütarfirma Televõrgu ASi juht Urmas Aiaste ei leia, et Kõu puhul oleks oodata teistsugust tulevikku kui mobiilioperaatorite teenustel. "Usun, et kõik need teenused arenevad käsikäes," lausus ta ja lisas, et Kõu eelis on endiselt asjaolu, et see levib kõikjal üle riigi. Firmajuhi sõnul liigub ka Kõu neljanda põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi suunas. "Kui räägime GSM- ja 4G-tehnoloogiatest, siis need on Euroopa standardite järgi tehnoloogiad, kuid Kõu on Ameerika standard. Ameeriklased ju lähevad ka 4Gsse," märkis Aiaste.

Viimastel aastatel on Kõu klientide arv langenud tippaja 26 000-lt 22 500-le. Aiaste sõnul pole ettevõtte ülesanne Kõu kasutajate arvu tõsta, vaid pakkuda klientidele väärilist teenust. Kõu on nišitoode, mis mõeldud maarajoonide elanikele, kes saavad sellega mobiilset internetti, ütles ta.

Elisa juhi Sami Seppäneni sõnul tekitab uus sagedusala väga tugeva konkurentsi Kõule. Kokkulepe Venemaaga on tema ütlusel pikas perspektiivis ülioluline samm. "Müts maha, et see leping saadi tehtud. Need on väga head sagedused, et katta terve vabariik väga kõrgekvaliteedilise mobiilse internetiga," lausus ta.

Linnar Viik märkis, et paremat teenust ja suuremat andmemahtu suudavad eelkõige tarnida mobiilsideoperaatorid, kasutades selleks neljanda põlvkonna andme- ja mobiilside võimalusi.

"Viie aasta jooksul on tõenäoliselt enamikul mobiilside kasutajatest olemas pakett, millega nad saavad kasutada mobiilset internetti, ja väga võimalik, et hulk püsivaid interneti kasutajaid leiab, et see on nende jaoks piisav," rääkis Viik sellest, et tõenäoliselt loobuvad paljud lairiba koduühendusest.

Hind ja kvaliteet Eestis head. Eestis esimesena neljanda põlvkonna internetiühenduse leviala avanud EMT pakub teenust vaid suuremates linnades, kuid Valdo Kalmu sõnul võimaldab uus sagedus minna ka maapiirkondadesse. "See annab neljanda põlvkonna teenusele uue dimensiooni," sõnas ta.

Edasi sõltub Kalmu kinnitusel kõik sellest, kuidas ning millal hakkab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Venemaaga kokku lepitud sagedusi välja andma. Kogu Eesti katmine 4G-võrguga võtab tema hinnangul mitu aastat, kuna selleks on vaja ehitada uusi saatjaid ja tugijaamu. "Neljas põlvkond vajab väga suuri investeeringuid," rääkis ta.

Viigi sõnul on Eestil vedanud, et meil on mobiilioperaatorite vahel tihe konkurents. Lõpptarbijal on maailma kontekstis võimalik kätte saada nii head kvaliteeti kui ka hinda, märkis ta.

Tehnilise järelevalve amet sõlmis augusti keskel Moskvas Venemaa ja Balti riikide läbirääkimistel kokkuleppe mobiilside kasutamise ja koordineerimise tingimuste kohta sagedusalas 790-862 MHz.

Tänu kokkuleppele saab kogu Eestis pakkuda märgitud sagedusalas mobiilsidet, seejuures ei mõjuta Venemaa erinev sageduskasutus teenuse arendamist Eestis. Venemaal paikneb samas sagedusalas lennundusraadionavigatsioon, mille kaitsmiseks on naabritele kehtestatud ranged piirangud.

Kokkuleppega vähendati seni kehtinud piiranguid olulisel määral, olulisemaks piiranguks saab nüüd täiendav kooskõlastamise nõue baasjaamadele, mis asuvad lähemal kui 10-20 kilomeetrit riigipiirist.

Sagedusala 790-862 MHz on mobiilseks andmesideks väga atraktiivne tänu headele leviomadustele, mis võimaldavad suhteliselt väikeste kuludega tagada mobiilse andmeside suurematel territooriumidel ja siseruumides.

Kõnealune sagedusala on osa n-ö digitaalsest dividendist, mis vabanes analoogtelevisiooni sulgemisel ja võetakse mobiilse andmeside jaoks kasutusele kogu Euroopas.