• OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,18%6 351,46
  • DOW 30−0,47%44 253,69
  • Nasdaq 0,07%21 143,89
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,18%6 351,46
  • DOW 30−0,47%44 253,69
  • Nasdaq 0,07%21 143,89
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,67
  • 09.09.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arusaamatu hirm abifondide ees

Valitsuse istungist kõige olulisem päevakorrapunkt oli seotud Eesti osalemisega EFSFis. Teatavasti EFSF on ajutine fond, mille Euroopa Liidu liikmesriigid on loonud selleks, et hädasolijaid abistada. Tulevikus saab selle fondi asemel tegutsema ESM ja EFSF kui selline siis lakkab olemast.
Praegune ülemaailmne finantskriis on väga ilmekalt teinud kõigile selgeks selle, et vastastikuse abistamise kassa, nagu terve maailma jaoks on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), on vajalik ka eurotsooni jaoks. Kui me oleme kõik selle teadmiseni jõudnud, miks peaksime siis mitte tegema seda ESMi?
Aga kuna ESM nõuab aluslepingute muutmist, mis on aeganõudev, kuid reageerida oli vaja kiiresti, siis selleks loodi kõigepealt Kreeka abistamiseks kahepoolsetel lepingutel põhinev, laenulepingutel põhinev abistamismehhanism, millega Eesti ei liitunud. Selles Kreeka abistamise mehhanismis osalevad riigid, kes olid eurotsooni liikmed 2010. aasta maikuu seisuga. Loodi ka EFSF, millega nüüd Eesti liitub.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mulle ei ole väga arusaadav mitme eksperdi paaniline hirm nende EFSFi ja ESMi suhtes. Teatavasti Rahvusvaheline Valuutafond on andnud abi väga vaestele riikidele ja IMF on läinud aina tugevamaks ja tugevamaks. Rahvusvaheline Valuutafond on andnud riikidele abi rangelt tingimuslikult, kui täidetakse need ja need tingimused, siis järjekordne laenusumma kantakse üle, kui ei täideta, ei kanta. Ja täpselt samadel põhimõtetel hakkab tegutsema ka EFSF, ta juba tegutseb, või tulevikus ESM.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele