Psühholoog: eestlane arvab, et vanemaealisele võibki vähem maksta

Euroopas võib vanemaealise töötaja tööle võtmine olla isegi kallim aga kuna meil ei ole selliseid seadusi, makstakse vanemaealisele töötajale vähem kui teistele vanusegruppidele samal tööl, rääkis TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja ja psühholoog Milvi Tepp.

„Meil on hoiak, et neile võib maksta madalamat palka, sest pensioni saavad nad ju nii kui nii,“ rääkis Tepp tööandjate hoiakutest neljapäeval toimunud konverentsil Vanemaealine tööjõud – väljakutsed ja võimalused.

Vanemaealine töötaja on tööandjale kõige vähem atraktiivsem grupp, isegi kui tema kvalifikatsioon on võrdne teistega. 30% tööandjatest ei taha võtta tööle 50 -55 aastaseid, eelistades neile väikelapse emasid ja teisi raskemate gruppide esindajad, rääkis Tepp Rootsi Tööturuameti 2003. aastal läbi viidud uuringust.

Ta tunnistas, et teine pool vanemaealiste palkamisel on küsimus, kuivõrd vanemaelised ise on valmis kõrgemas eas töötama. „Kuigi noored tunduvad paljudele parim töötajaskond siis kõigile neid ei jätku,“ pani Tepp tööandjatele südamele.

Ka Eestis räägitakse pensioniea tõstmisest. Õhku jääb aga küsimus, et kui pensioniiga tõuseb, siis kas sellest on ka mingit kasu – kas inimestele on töökohti, arutles Tepp ja lisas, et kui pensioniiga küll tõuseb aga tööd inimestele pole siis mis kasu on selle tõstmisest.

Mõned faktid Milvi Tepi ettekandest:

*Eurostati baasprognoosi kohaselt on aastal 2050 Eestis tööealisi inimesi praegusega võrreldes 28% vähem.*Aastal 2010 oli potentsiaalne töötajaskond traditsiooniliselt tööjõu hulka kuuluvas vanusegrupis 870 000 inimest, 2020. aasta 820 000 inimest.*Võrreldes aastaga 2010 tuleb aastal 2020 tööjõuturule umbes 50 000 noort (vanuses 18-23) vähem ja umbes 15 000 töötajat on rohkem vanusegrupis 55-65.*Mediaanvanus kasvab: kui 2002. aastal oli see 38 siis 2050. aastal 46.*Kõige arvukamad vanusegrupid aastal 2050 on 60-64, 65-69 ja 50-55.