• OMX Baltic−0,33%300,29
  • OMX Riga−0,05%893,11
  • OMX Tallinn−0,39%2 072,95
  • OMX Vilnius0,47%1 205,23
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 816,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,33%300,29
  • OMX Riga−0,05%893,11
  • OMX Tallinn−0,39%2 072,95
  • OMX Vilnius0,47%1 205,23
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 816,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 18.10.11, 11:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mr Dax: „Oleme lõpufaasis!“

Finantssüsteem on kuristiku serval, aidata võib veel ainult restart, ütleb Saksa Mr Daxi nime all tuntud börsimaakler ja menuraamatute autor Dirk Müller.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Meie finantssüsteem on niimoodi loodud, et see tuleb iga paari aastakümne tagant uuesti käima lükata. Põhjapanev viga on järgmine: Kogu raha mis me teenime, on võlaraha. See tähendab: raha tekib siis, kui keegi võtab laenu. Kogu rahale, mis on käibes, seisab teisel pool vastu laen.“ Probleem on Mülleri sõnul selles, et raha koguneb üha vähemate inimeste kätte, samal ajal kui suurtele massidele jääb üha vähem. Eraisik maksab kinni omaenda võlad, maksude näol riigi võlad ja toodete kaudu, mida ta ostab, firmade võlad.
Müller ütleb, et ühel hetkel see enam ei toimi. „Me oleme lõpufaasis. Nagu iga paari aastakümne tagant toimub see, mida ma nimetan „resetiks“. See võib toimuda järgmise kahe, kolme aasta jooksul. Võib ka juhtuda, et me jätkame niimoodi veel 10 aastat – aga seda ma ei usu.“ Mis juhtuma hakkab, on ümberjaotamine ülevalt allapoole. „Neilt, kellel on riikide suhtes nõudmisi, võetakse midagi ära, massidelt võetakse surve ära.“ Vahendeid, kuidas see toimida võiks, on mitu: inflatsioon, rahareform, kõrge tulumaks tippsissetulekutele või võlakärbe.
Kreeka jaoks on euro rahana liiga tugev, ütleb Müller – „sellega ei jõua nad iialgi haljale oksale, välja arvatud juhul, kui me pole valmis neile igal aastal miljardeid andma“. Euro tulevikku näeb Müller vaid praeguste tuumikriikide ühisrahana – nõrgemad peavad rahaliidust välja astuma.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Katri Soe-Surén

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele