• OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61
  • OMX Baltic0,1%317,31
  • OMX Riga−0,17%960,99
  • OMX Tallinn0,12%2 204,35
  • OMX Vilnius0,07%1 493,8
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,28%10 688,47
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,61
Mõne aasta eest Aasiasse esimese kaubapartii teele saatnud Liviko ASi juht Janek Kalvi rääkis möödunud nädalal EASi ekspordikonverentsil oma kogemustest Aasiasse eksportimisel.
Üllatavate ning tegelikult tõepäraste faktidega purustas Kalvi oma ettekandes müüdi, et transpordikulud Aasiasse on kõrgemad ning seetõttu peaks pelgama kaupade viimist sealsele turule.
Vastupidi, transport Aasiasse on isegi odavam kui mõnda sihtkohta Euroopas.
Ta lisas, et oluline on märkida, et tihti on veohinnad Euroopasse antud juba kuni nn ukseni veoga. "Seega ei saa seda ka päris üks ühele võrrelda," sõnas ta.
Nõudlus Aasiasse vedudele väiksem. Kuid ilma jaotusteenuseta on puhas mereveohind Aasiasse soodsam kui Lääne-Euroopa sadamatesse.
"Samas antud näite puhul tundub, et asjaolud ja tingimused ei olnud võrdsed. Veohinnad Euroopa-siseselt ei ole reeglina nii erinevad, väljaarvatud sel juhul, kui võrreldakse sadamast sadamasse või uksest ukseni hindu. Või on tegemist erinevate kaubagruppidega," sõnas Paluste.
Tema sõnul on üks peamine põhjus, miks on veohind Aasiasse odavam kui näiteks Euroopasse, asjaolu, et nõudlus Aasia-Euroopa suunal on mitu korda suurem kui vastupidi. "Seetõttu on laevaliinid väga huvitatud täitma kõik Aasiasse minevad konteinerid kaubaga," rääkis Paluste.
"Teine põhjus on ka selles, et laevad, mis Euroopa-siseselt seilavad, võtavad reeglina peale ca 2000-4000 TEUd, aga kontinentide vahelised laevad suudavad tänapäeval võtta peale juba kuni 18 000 TEUd. Samuti on konkurents laevaliinide vahel Aasia suunal oluliselt suurem," selgitas Paluste.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele