• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 31.10.11, 23:00

Müüt: transpordikulud Aasiasse suuremad kui Euroopasse

Mõne aasta eest Aasiasse esimese kaubapartii teele saatnud Liviko ASi juht Janek Kalvi rääkis möödunud nädalal EASi ekspordikonverentsil oma kogemustest Aasiasse eksportimisel.
Üllatavate ning tegelikult tõepäraste faktidega purustas Kalvi oma ettekandes müüdi, et transpordikulud Aasiasse on kõrgemad ning seetõttu peaks pelgama kaupade viimist sealsele turule.
Vastupidi, transport Aasiasse on isegi odavam kui mõnda sihtkohta Euroopas.
Nii tõi Kalvi välja näiteid Liviko kogemusest meretranspordi hinnaga. "20jalase merekonteineri saatmine näiteks Honkongi maksab 719 eurot. Konteineri transport Tallinnast Hamburgi maksab 786 eurot pluss käibemaks, kuna tegemist on Euroopa-sisese asjaga, ning sama asja transport Tallinnast Londonisse maksab 1530 eurot pluss käibemaks," ütles Kalvi.
Ta lisas, et need hinnad on võetud reaalsetest pakkumistest ning tõenäoliselt võivad need mõningal määral varieeruda olenevalt sellest, millise kokkuleppe teenusepakkuja ja firma on saavutanud.
"Põhimõtteliselt on tegemist müüdiga, et transport Aasiasse võib olla üüratult kallis ja see võib ära süüa kogu võimaliku kasumi," sõnas Kalvi.
Ta tõi näite ka sidekulude kohta, öeldes, et suhtleb iga päev Aasiaga Skype'i kasutades ega maksa selle eest sentigi.
"Mul on siinsed sidekulud Eestis, samuti Läti ja Leeduga suheldes oluliselt suuremad kui Aasiaga suheldes," kommenteeris Kalvi.
Side- ja transpordikulud Aasiasse eksportimisel teisejärgulised. Kalvi kirjutab mõlemad kulud müütide varamusse. "See, et transpordi- ja sidekulud on niivõrd suured, et söövad ära äriajamise mõtte, on müüt," rõhutas tootmisfirma juht veel kord. "Igal juhul on merekonteineri vedu Tallinnast Hongkongi odavam kui Tallinnast Hamburgi. Ärge uskuge mingeid müüte ega oma sisetunnet, kontrollige numbrid järele, kontrollige kulud järele," ütles Kalvi.
Kalvi sõnul on Aasiasse eksportimisel palju olulisemad kui side- ja transpordikulud hoopis kultuuriline eripära ja sellega kohanemine. "Eesti ärimehed peaksid õppima tundma võõrast kultuuri ja olema suutelised ennast kui isikut usaldusväärseks tegema, see on palju keerulisem kui muud takistused," lausus ta.
Nii suurt hinna erinevust ning faktide tõesust kinnitas ka kaubavedusid vahendava ekspedeerimisfirma firma Kühne & Nagel ASi müügijuht Urmo Paluste. "Jah, meretranspordis vastab tõele, et enamikul juhtudel on veohind Eestist Aasiasse odavam kui Euroopasse," tunnistas Paluste.
Ta lisas, et oluline on märkida, et tihti on veohinnad Euroopasse antud juba kuni nn ukseni veoga. "Seega ei saa seda ka päris üks ühele võrrelda," sõnas ta.
Nõudlus Aasiasse vedudele väiksem. Kuid ilma jaotusteenuseta on puhas mereveohind Aasiasse soodsam kui Lääne-Euroopa sadamatesse.
"Samas antud näite puhul tundub, et asjaolud ja tingimused ei olnud võrdsed. Veohinnad Euroopa-siseselt ei ole reeglina nii erinevad, väljaarvatud sel juhul, kui võrreldakse sadamast sadamasse või uksest ukseni hindu. Või on tegemist erinevate kaubagruppidega," sõnas Paluste.
Tema sõnul on üks peamine põhjus, miks on veohind Aasiasse odavam kui näiteks Euroopasse, asjaolu, et nõudlus Aasia-Euroopa suunal on mitu korda suurem kui vastupidi. "Seetõttu on laevaliinid väga huvitatud täitma kõik Aasiasse minevad konteinerid kaubaga," rääkis Paluste.
"Teine põhjus on ka selles, et laevad, mis Euroopa-siseselt seilavad, võtavad reeglina peale ca 2000-4000 TEUd, aga kontinentide vahelised laevad suudavad tänapäeval võtta peale juba kuni 18 000 TEUd. Samuti on konkurents laevaliinide vahel Aasia suunal oluliselt suurem," selgitas Paluste.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele