Muusikasse pandud planeetide müstika

Inglise helilooja ja muusikapedagoogi Gustav Holsti (1874-1934) loomingust on kavas sümfooniline süit "Planeedid", mis on üks tema tuntumaid teoseid ja mille avalik esiettekanne toimus 15. novembril 1920.

Gustav Holst põlvneb suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Lõpetanud Londoni Kuningliku Muusikakolledži trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni, töötas Holst aastatel 1898-1903 esimese tromboonimängijana Carl-Rosa Opera Companys.

1903. aastast oli helilooja õpetaja ja direktor mitmes Londoni muusikaõppeasutustes, töötas kompositsiooniprofessorina Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis ning pidas loenguid USAs Harvardi Ülikoolis.

Süidis "Planeedid" on muusikalise väljenduse saanud taevakehad Marss, Veenus, Merkuur, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Helilooja enda sõnade kohaselt kannavad teose osad astroloogilist tähendust ning antiikmütoloogia samanimeliste tegelastega seosed puuduvad.

"Marss, sõjatooja" pakub tavapärase sõjakuse asemel moodsa sõja ägedaid nüansse trummipõrina ja vaskpuhkpillidega. Jahe ja rauge "Veenus, rahutooja" tundub tulevat hoopis teisest maailmast, inimlikkust annavad talle tšello ja oboe soojad ekspressiivsed passaažid.

Nobejalgne "Merkuur, tiivuline sõnumitooja" astub kuulaja ette tantsulises skertsos. "Jupiter, lõbutooja" kõlab rõõmsalt ja majesteetlikult. "Saturn, vanadusetooja" oli helilooja lemmikosa. "Uraan, võlur" saabub trompetite ja tromboonide groteskse tantsuga. "Neptuun, müstik" kujundab võimsa ja pühaliku finaali, millesse sulavad saladuslikud naishääled lisavad oma annuse müstikat, lastes meil tunnetada oma kohta kosmoses ja teiste maailmade hulgas.

Teose ettekandel on kaastegev tütarlastekoor Ellerhein.

Autor: Kersti Inno