Sel teisipäeval ametisse asunud Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi juhtis täna oma esimest euroala intressimäärasid arutanud koosolekut, mis üllatas paljusid vaatlejaid otsusega euroala enim jälgitud baasintressi määra kärpida 1,5 protsendilt 1,25%-le.

 „See otsus näitab selgelt, et Euroopa keskpanga uus juht seab oluliseks eesmärgiks majanduskasvu, mida on ka välja öeldud. Ehk teisisõnu, eelmine juht väärtustas selgelt eesmärgina stabiilset inflatsiooni ning seetõttu reageeris inflatsiooni kiirenemisele intressimäärade tõstmisega ja seda isegi juhul, kui see tähendanuks majandusaktiivsuse langust,“ lausus Paabut.

Samas tavakodanikule ei pruugi baasintressimäära langus Paabuti sõnul  tähendada intressimäärade langust. Euribor kujuneb tema kinnitusel siiski pankadevahelise usalduse ja baasintressimäära koosmõjul.

„Usaldamatus on aga hetkel väga kõrge ning seega suure tõenäosusega Euribor lähiajal oluliselt ei lange,“ märkis Paabut.

Arvestades Euroopa Keskpanga senist poliitikat võib seda käiku pidada Paabuti sõnul üllatuslikuks. „Samas oleme seisukohal, et viimatine intressimäära tõstmine oli pisut ennatlik - inflatsiooni põhjustavad tegurid ei olnud niivõrd püsivad kui ajutised ning seega tundus selline inflatsiooniohjamine liig ennatlik,“ nentis peaökonomist.

Ta lisas, et olukord maailmas oli just muutumas taas üha keerulisemaks ning usaldus kippus kaduma, mistõttu selline majandusaktiivsuse survestamine eriti arusaamatu tundus. „Uus juht näitas täna üles selget muret euroala tuleviku pärast öeldes, et peamine tegur intressimäära langetamise taga on oluliselt kahanenud euroala riikide majanduskasvu väljavaated,“ ütles Paabut.