Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hendrik Roosna: EKP otsus soosib laenamist
EKP eilne otsus baasintressi kärpida oli järjekordne meede, millega püütakse elavdada majandust.
Lehtede esikaasi on juba pikalt täitnud lood majanduskriisist ja keskpankade tegevusest. USA ja Euroopa keskpangad trükivad juba pikemat aega raha juurde. Sellega köetakse üles laiaulatusliku hindade tõusu ehk inflatsiooni.
Paralleelselt hoiavad samad institutsioonid EKP baasintressi langetamisega kunstlikult ka laenamise hinda madalal. Kokku loovad need tingimused veidi absurdse olukorra, kus sisuliselt on laenu intress nullilähedane või lausa negatiivne. Nimelt Eestis oli aastaseks inflastioonimääraks augusti seisuga 5,3%, ehk ostujõud langeb aasta lõikes 5,3%.
Näiteks, küsisin septembri lõpus eraisikuna pakkumise auto liisingule, intressiks pakuti 5,24% aastas. Seega, inflatsiooni arvesse võttes võib üldistades väita, et pank maksab mulle lepingu sõlmimisel peale 0,06% selle eest, et neilt raha võtsin. Kui ma nüüd selle autoga logistikateenust pakuksin, lisanduks pangalt saadud 0,06protsendile veel see tulu, mida oma tööga teenin, seega, auto tootlus on praktiliselt laenukuludeta.
Kuna laenuraha muudetakse kunstlikult odavamaks, siis saab järeldada, et laen on teatud mõttes kaitse inflatsiooni eest. Seega, täna laenuga soetatud vara väärtus ajas suureneb inflatsiooni tõttu, väheneb vaid amortisatsiooni võrra.